Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Neh, nüid oo uus riigieelarve ka jüba parlamenti saadet ning see oo tuleva aasta jäuks ermus suur – midad üle üheksakümne kuue miljardi krooni, mes tulusid peeb tulema.

Neh, jütt köib preet küll sedas, et keik asjad töusvad, mes taris oo, a ma usu siiskid seda, mes lehtes kerjudas, et meite palgad ning pinss veivad töusta küll, a see va inhvlatsjoon sööb ikkagid keik ee, nenda et soo ostujöud äi lehe mette sittagid suuremaks ning jeeb ühna samaks, kut preetkid oo.

 A möni valitsuse mees saab üpada küll, et näädsa – valimise lubadust muudkud lehtvad täide – palk kasub ega peevaga, et p`jöva mette koositagid nat Lehe Ronni saag.

Neh, ta unustas sae ambud teise poold murdmatta…
Nehja, nüid lubadakse jo vaada et 1000-krooniseid ka tegema akada. Seda oo panga asjamihed ka arvand. Kui sool ikka nöukene jurakas rahakottis oo, siiss oled sa köva mees küll ning kuskild ma nägi, et senna oli Lennard Mere pilt ka peele moodit.

A ma mötle sedas, et kui Ammeerigas oo keikse suurem tollar 100-tollarine ning naad oo seel easte akkama saand, miks jäuks siiss meite tillugese riigi jäuks peeb nii suur raha olema? Äi-neh, nad ütlevad, et keikse rohkem kuluvad ee „jäkupsonid“ ning viie kroonist ning, et neid tuleb midad ega kolme aasta tagand välje vaheta. Na, saad sa nüid aru! Ma ole jo peeagu ega peev Manni poodis köind ning pole me veel mette näind, et meite küla rahval peele viie sajalise rahakottist välje vötte äi ole. Änamasti köib rehkendamine ikka pisiste rahadega. Sennepärast tee ma sii ettepanegu. Sest, vaada – lehed kerjudavad, et keikse rohkem rikust tuleb Arjumaald.

See oo ka arusaadav, sest Talin oo jo taga. Siis vöikskid nöukse seeduse tehje, et Talina inimeste jäuks oo 1000-kroonised ning meite jäuks tehtakse ead ning vasta pidavad 5-kroonised. Neh, nee vöiks jo isegid puust olla, sest mes sa senne viie krooni eest poodis saad – poole leiba vöi poole liiterd piima. Ning kui mede majanduse kasv oo kaheteisme prutsendi peeld kukkund 7 peele ning nat taanlast ennustavad, kukub veel 4 ja poole peele, siiss peeb ühna tösiseld mötlema senne peele, et oma kodu peab ka midad kasvama panema, muidu äi vea änam välje.

A preet kinnidab siiskid veel ee ning kui sa televiisuris Voorumi sates möne riigikogu liikme nägu vaadad, siiss oo see nenda önne junnis, et aeb sool omalgid egatsugu kahtluse peeld ee.

A ma ole siiskid natust rohkem ilma näind, nehja, viimasel ajal ühna mihesti.

Sest ma ole seenel köind. Reekist sii küll, et seend senne aasta suurd metsa äi tule, a mool oo omad kohad. Eks teised teedvad neid muidud ka. Mes ma pee ütlema? Sennest oo nüid kaks nädald tagas, kui ma esimest korda köisi ning ma sai kolme vai oo see nelja liitrise ämbri vehem kut kahe tunniga täis. Ma mötlesi, et ma kaalu nee uvi pärast ee ka.

A kuramuse margapuu oli kuuris aastadega nenda ee oksudeerind, et pole numbridest midad aru saand. Et vanamori pole kodu olnd, siiss ma leksi tuppa, arudasi selgast suuremad vatid ee ning leksi koos ämbrig elektrun kaalu peele, mes lapsed sii ühekorra kinkist.

Koos ämbrig näidas kaal 100,8 kilu. Siiss ma kaalusi ilma ämbrida ning sai 98 kilu. A mool oli taris jo teeda, kui palju seeni oli. Ma kaltsi seened välje ning kaalusi koos tüha ämbriga, oli 98,4 kilu. Senne järgi oli jüba lihtne arvesta, et seeni oli 2,4 kilu.

Neh, sa arvad nüid küll, et seda jo ermus vehe – äi ole! Sennepärast, et moole anti korraldus käde – ainuld kuuseriisigaid ning muud mitte midad. Kaseriisigad tuli maha jätte, sest vanamor ütles, et ta äi aka sii kupadamisega midad mängima.

Sedamodi ma ole viis korda köind ning ega kord oo vanamor moole järgi üüdnd, et vaada, et sa siiss ikka öigeid seeni korjad.

Senne järgi tegi ma vehese järelduse ka – metsas äi ole mette sööma äga mürgist seened, vaid oo öiged ja valed seened ning neid viimaseid oo rohkem.

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 44 korda, sh täna 1)