Edukus sõltub oskustest, headest ideedest ja toetavast keskkonnast

Edukus sõltub oskustest, headest ideedest ja toetavast keskkonnast

 

Eile alanud ja reedeni kestva ettevõtlusnädala juhtlauseks võib pidada majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi väljaöeldut Postimehe lisas „Ole ettevõtlik“, mis avaldas ministri kirjutatud loo „Edu valem – oskused, head ideed ja toetav keskkond“.

Tänapäeva ettevõtja ei ole ärikas ning kuvand ajast, mil nahktagis ja teksades tegelane dollaripakki taskusse toppis, on minevik. Ettevõtlus on elustiil, mis tähendab ehk küll suuremat vastutuse enda kätesse võtmist aga samas ka täielikumat eneseteostust, paindlikkust ning vabadust.

Kindlustunde tööandjaks hakkamisel saavad anda ainult ettevõtlusalased teadmised. Ettevõtlusharidus ja selle viimine kooliprogrammi on esimene samm teel, mille eesmärgiks on ettevõtliku ja ise hakkama saava ühiskonna kujunemine.

Ettevõtlusega tegelemine ei ole ainult väheste väljavalitute pärusmaa, vaid jõukohane paljudele. Olulised on mõtteviis ja juba varases nooruses omandatud arusaam majanduse toimimise põhimehhanismidest.

Tänased ettevõtted ei võistle enam ainult oma naaberküla või naaberlinna konkurentidega, vaid silmas tuleb pidada tervet regiooni ja isegi maailma. Tähtis on omada head ideed, piisavalt julgust ning oskusi selle teokstegemiseks.

Lisaks ettevõtlikkusteadlikkuse tõstmisele tegeleb riik ka püüdlemisega selle poole, et Eestis oleksid parimad tingimused ettevõtete asutamiseks ja arenguks. Hea idee ja pealehakkamisjulguse olemasolul ei tohiks eduka ettevõtte rajamine kellelegi liiga keeruliseks osutuda, väidab majandus- ja kommunikatsiooniminister Parts.

Kuidas on lood ettevõtlusega Saare maakonnas? Maavanem Toomas Kasemaa hinnangul on ettevõtlus normaalselt arenenud. Arengule seab aga teatud piirid maakonna saareline asend. Milline on maavalitsuse roll arengustrateegia väljatöötamisel, üldse maakonna majanduselus?

Toomas Kasemaa: „Sellega hakkasin kohe alguses tegelema. Oleme ka endale püstitanud küsimuse, kuidas me saame maavalitsuses tasakaalustatud arengule kaasa aidata, muutes majanduskeskkonda paremaks?

Varem olid meie majandusosakonna spetsialistid tegelenud peamiselt põllumajandusstatistikaga, mitte niivõrd arendustegevusega. Samamoodi tegutseti transpordi valdkonnas bussiliikluse korraldamisega. Praegu vaatame, kuidas majanduskeskkonda tervikuna parandada. 

Maavalitsuse allasutusena on loodud Saaremaa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis teeb koostööd EAS-iga, arendades maakonnas erinevaid ettevõtlusvaldkondi. Kahjuks on EAS-il selline piiratud töösuund ette antud, kus prioriteetideks on turism ja tootmine.

Tulenevalt sellest olemegi mõelnud, kuidas suurendada maavalitsuse funktsiooni just ettevõtluse valdkonnas. Ühe võimalusena tahame luua otsesema sideme erinevate sihtasutustega ja mittetulundusühingute vahel. Just nende kaudu tahame ettevõtlusse tuua mitmesuguseid projekte.

Väga palju oleme rääkinud näiteks inkubatsioonikeskuse rajamise vajadusest Saaremaal. Püüame seista teadmistepõhise tootmise eest.

Praegusel juhul üritame selleks rakendada Ülikoolide Keskust Saaremaal. Muidugi tähendab see kõigi osapoolte koostööd. Meil on ju siin tehnikaülikooli filiaal, Kuressaare kolledž. Ka seda õppeasutust saame protsessi kaasata.“

Üldtuntud tõdemuse kohaselt on saartel ettevõtlust arendada raskem. Merega eraldatus seab siin oma piirid.

Selles mõttes on kusagil piiratud liikumistingimustes elav inimene kindlasti ettevõtlikum. See on asja positiivsem pool. Negatiivne pool on see, mida inimene peab maksma transpordi eest. Mida väiksemaks jääb kogukond, seda kulukamaks muutub transport. Selles mõttes tulebki ettevõtlust torkida, et ei langeks kaubaveomahud ja reisijate arv. Parvlaevade täituvus on suurenenud, ulatudes praegu 80–90 protsendini. Oleme nõus mõistliku parvlaevapiletite hinnatõusuga, et ettevõtlust Saaremaal mitte pärssida.

Kui võtta märksõnadeks nii parvlaeva- kui lennuliiklus, siis need kaks asja on ajakirjanduse huviorbiidis ju pidevalt. Alles ilmus Postimehes lugu „Suuruseihalus ähvardab saar-laste lennurajapikendust“, kus oli öeldud, et maavanem Toomas Kasemaa soovib Kuressaare lennuradasid pikendada sedavõrd, et seal võiksid lisaks kevadel Kuressaare ja Riia ning Kuressaare ja Stockholmi vahel regulaarlende alustanud Air Balticu ja Skywaysi vähem kui poolsada reisijat mahutavatele Fokker 50-tele maanduda ka suuremad lennukid. Loos oli ära toodud, et vaidlus lennuraja pikkuse üle võib euroraha viia Saaremaalt hoopis Tartu lennujaamale.

Usun, et Kuressaare lennujaama areng selle loo pärast takerduma ei hakka. Tallinna lennujaama arengukavas on sees, et Kuressaare rada peaks tulema 1800 meetri pikkune.

Meie tahaksime 2000 meetri pikkust ja 45 meetri laiust rada. See nõuab aga kahekordset lisainvesteeringut, ulatudes 70–80 miljoni kroonini, mis tähendaks tõepoolest seda, et siin oleks võimalik suuremaid lennukeid vastu võtta. Turismiettevõtted on sellega juba arvestanud, kavandades tulevikus lennukiga Saaremaale tuua suuremaid turismigruppe.

Majanduses on otsesidemed määrava tähtsusega. Kui võtta asja loogiliselt, siis miks peaks turist Rhodosele lendama Ateena kaudu, kui ta saab ükskõik millisest lennujaamast sellele saarele ka otse lennata.

Pikema raja puhul saaksid huvilised Saaremaale suuremate lennukitega nii lähemalt kui kaugemalt. Teistel Läänemere saartel nagu Bornholmil ja Gotlandil on 2000 meetri pikkused ja 45 meetri laiused rajad olemas. Taanis ja Rootsis on selle peale mõeldud ja ettevõtjatele võimalused loodud. Kui minister küsis, et kust need lennukid siia lendama hakkavad, siis saab vastata, et senikaua kui rada ei ole, pole ka suuremaid lennukeid kusagilt oodata.

Usun kindlalt, et kui rada on olemas, siis tulevad ka lennukid.

1800 meetri pikkune rada peaks valmima 2009. aastaks. Meil on aasta aega lobitöö tegemiseks, selgitamaks 2000-meetrise raja vajadust. Loodan, et meil õnnestub ametnikke veenda.

Turism on üsnagi jõudsalt arenenud. Samas kostab Saaremaa külaliste hulgas nurinat maal tegutsevate bensiinijaamade ja ka toitlustuskohtade nappuse üle. Saarlasest ettevõtja tahab samamoodi mootorikütust oma kodupaiga lähedalt. Ei ole ju loomulik, et sõrulane peab oma autot Kuressaares tankimas käima. Kas infrastruktuuri annab niimoodi sättida, et me ise oleksime rahul ja külalised samuti?

Kindlasti saab vastata, et jah. Kes aga peaksid sellega tegelema? Oleme üritanud keskkonna investeeringute keskuse kaudu seda projekti ajada. KIK on nõus toetama bensiinijaamadele esitatavate keskkonnanõuete täitmisest tulenevaid kulutusi.

Takistuseks saab aga ettevõtlus ise – kuidas toetada maakohas tegutsevat bensiinijaama? Kahjuks kaob väiksematest kohtadest elu. Näitena võime tuua Torgu valla, kus suleti kool ja vallavanemadki ei taha enam ametis püsida. Kogukond peab leidma jõu ja tunnetuse, et edasi elada. Meie peame riigi poolt leidma võimalusi, et neis paigus elu toetada.

Nüüdisajal ei saa enam kusagil läbi interneti ja telefoniühenduseta. Saaremaalgi on paiku, kus elanikud ei näe Eesti telejaamade edastatavat programmi, ei kuule eestikeelseid raadiojaamu, rääkimata interneti- ja telefoniühendusest.

Kõik avalikud teenused peaksid olema ükskõik millises Eesti punktis kõigile kättesaadavad, internet sealhulgas. Projekti alusel, mille lepingud Küla-
tee 2 raames kaks nädalat tagasi allkirjastasin, peaks selle aasta jooksul sisuliselt kogu Saaremaa internetiseeritud saama.

Kahjuks jäävad sellest välja nii Sõrve kui Undva. Järgmisel aastal peame kindlasti mõne projektiga edasi minema, et ka kaugemad külad internetiühenduse saaksid. See on väga tähtis, kuna kommunikatsiooni üks oluline osa käibki tänapäeval interneti kaudu.

Pidades silmas kogu maakonda puudutavaid arengusuundi, on maavalitsusel Toomas Kasemaa sõnul ettevõtjatega hea kontakt. Riigiametnikuna peab maavanem tähtsaks partnerlust, mõistmaks, kuidas riik saab ettevõtlusele toeks olla.

Oma esimese tööaasta tulemusi ettevõtluse edendamisel hindas Toomas Kasemaa tagasihoidlikeks: „Me ei ole jõudnud ettevõtluse toetamisega väga kaugele. Aga me liigume selles suunas, et tõsta oma võimekust ettevõtluskeskkonna arendamisel ja ettevõtlike inimeste toetamisel.“

Tänavuse ettevõtlusnädala põhiüritused toimuvad Tartus, Pärnus ja Narvas. Üleeuroopalist ettevõtluspäeva tähistatakse mitme foorumi, seminari, näituse, konverentsi ja ettevõtete külastamisega neljapäeval Tallinnas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 68 korda, sh täna 1)