Veevärk kuulutab esimesena välja Kuressaare–Kaarma hanke

AS Kuressaare Veevärk kavatseb maakondliku ühisveevärgiprojekti raames kuulutada üheksast hankest esimesena välja Kuressaare ja Kaarma valla trassitööde riigihanke.

Kuressaare Veevärgi juhataja Illar Noot ütles Oma Saarele, et loodetavasti õnnestub hange välja kuulutada juba oktoobri keskel. Hange hõlmab torustike ehitamist Kuressaare linnas ning linnaga piirnevates Kaarma valla asulates Kudjapel ja Laheküla suvilarajoonis. Samuti hõlmab hange Eikla asulat.

Nooda sõnul otsustati Kuressaare–Kaarma riigihange esimesena ette valmistada põhjusel, et hankega haaratud asulates elab üle 2000 inimese. Üle 2000 elanikuga asulates on reovee kogumissüsteemide väljaehitamine tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest kohustuslik.

Noot ütles, et pärast trassitööde lõppu on Kuressaares võimalik vee- ja kanalisatsiooniteenust saada kõigile elanikel. Kuressaare veevärgiga liidetakse ka Kudjape küla ja Laheküla, mis on Kuressaare linnaga tegelikult üks piirkond.

Kuressaare Veevärgi juht lisas, et nad loodavad veel sel aastal ette valmistada kõik üheksa hanget ja enamiku neist ka välja kuulutada. Praeguse seisuga on objektide arv ja torustikumeetrite hulk jäänud samaks, mis tänavu kevadel tühistatud hangetes.

Tänavu maikuus kuulutati Saaremaa veeprojekt nurjunuks, kuna ehitushindade kallinemise tõttu kallines projekt ligi kolm korda. Keskkonnaministeeriumi arvestuste kohaselt ei ole ka uue hanke raames võimalik kogu puudujäävat raha kokku saada.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on üks lahendus veeprojektidele lisaraha saamiseks see, et omavalitsused vaatavad koos veefirmadega oma võimalused üle, arvestavad sinna juurde Ühtekuuluvusfondi toetuse ning teevadki töid vaid võimaluste piires. See aga tähendaks suure osa kavandatud tööde edasilükkamist.

Teine lahendus oleks euroraha kasutades ette võtta vaid need tööd, mis korrastavad reovee kogumise neis asulates, kus elab üle 2000 inimese. Sel juhul läheks lähiaastatel lisaraha vaja 1,4 miljardit krooni. Praegu tundub see variant kõige jõukohasem, leidis Tammkivi.

Kolmandaks tuleks aga kaaluda seda, et kõik projektid lähevad töösse, kuid projektiosalised omavalitsused tükeldavad hankeid ja kasutavad võimalusel läbirääkimistega menetlusi. Sel juhul kujuneb järgneva nelja aasta jooksul täiendavaks finantsvajaduseks hinnanguliselt 2,9 miljardit krooni.

Riigieelarve läbirääkimiste käigus on valitsus olnud seda meelt, et veeprojektide kallinemise katteks tuleb riigil leida omavalitsustele lisaraha. Praeguse kokkuleppe kohaselt küünib selleks järgmisel aastal eraldatav summa 0,6 miljardi kroonini.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)