Kas koolijuht on kaamel? (38)

Kas koolijuht on kaamel?

 

Ehk hakka jälle tõestama, et ei ole, ja tekita jälle inimestes tunnet, et ei kannata kriitikat. Kannatan küll, aga konstruktiivset, õiglast ja edasiviivat. Päris üllatav, et koolijuht nagu ei tohikski enam õpetada, kuigi ta peaks olema tippõpetaja ehk pigem eeskuju kui läbipõlenud bürokraat.

Ajakirjanike Lembri ja Aaviku duett aga mustab väljakannatamatult kogu riigi koolimaailma. Püüdsin minule telefoniusutluses esitatud küsimustele küll adekvaatselt vastata, aga paberile pandi vaid kontekstivabad mõttetud read – ilmselt oli taas olukord, kus artikkel ajakirjanike peas juba valminud.
Tundub, et viimane aeg on meie riigil hakata mõtlema, kuhu ta oma ajakirjanike (mitte valitud riigikogu, ajakirjanikke ju ei valita) juhtimisel liigub.

Suvaline suvalise haridusega ajakirjanik kirjutab, mida tahab, ja haritud inimesed (olen kolmel erialal TÜ lõpetanud ja oma kooli jäägitu fanatt) peavad ikka ja jälle tõestama endast kordi harimatumatele ajakirjanikele, et nad on ka koolis käinud – süüdimatus kasvab – mina küll ei julgeks sellise ettevalmistusega koolitundi minna. Artikkel on kirjutatud just täpselt nii, et lugejale jääks tunne, nagu määraks koolijuhid endale isetahtsi suvalise suurusega preemiaid.

Aga asjast ja väga konkreetselt. Oma Saarest loeme: riigikontroll tuvastas, et Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro maksis iseendale 2006. aasta jooksul lisatasusid…. ?

Tegelikult: olen 18. aastat koolijuht ja kõik need 18 aastat olnud nii matemaatika- kui ka psühholoogiaõpetaja (mõned esimesed aastad ka arvutiõpetaja, viimased viis aastat õpetaja-metoodik) ning enamasti ka klassijuhataja. Kogu see töö on teada olnud nii veel nõukogudeaegsele maakonna haridusosakonnale kui ka viimaste aastate linnavalitsusele, on ka vahetatud pabereid. Keegi pole keelanud, kõiges on kokku lepitud.

Aastakümneid on lubatud soovi korral anda tunde 10 tunni jagu. Sellest reeglist on kinni peetud (v.a üks aasta, kui oli puudus matemaatikaõpetajast). Väidan, et sama on teinud enamik Saaremaa ja kogu Eesti koolijuhte (Saare maakonnas kontrollitud kolmest koolist lihtsalt ühe kooli direktor sel aastal tunde ei andnud).

Riigikontroll tuvastas: nende hinnangul on koolijuhtide otsus endale tasusid maksta ebaseaduslik ja taunitav, sest koolidirektorile erinevate tasude ja preemiate maksmine on koolijuhtidega töölepingu sõlminud linnapea või vallavanema pädevuses.

Vastus: koolijuhid kogu riigis ei ole endale töö eest ise maksnud, see on olnud omavalitsuste otsus, küsimus on vaid omavalitsuste poolses vormistuses, aga see ei ole antud kontekstis koolijuhi kui töövõtja küsimus. Enamik omavalitsusi on ka vastava dokumentatsiooni 2007. a algusest korrastanud.

Loen: lisaks otsustasid koolidirektorid maksta endale preemiat või lisatasu seoses aasta töötulemuste või jõuludega. Vastan: mitte kunagi pole koolijuhid iseenese palkadega mitte midagi otsustanud, kõik on kooskõlas olnud KOV vastava määrusega.

Loen: paljud koolidirektorid põhjendasid endale tasude maksmist volikogu kehtestatud pedagoogide töötasustamise aluste sättega, mille kohaselt makstakse lisatasusid kõigile kooli töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel. Sama meelt on ka SÜG-i direktor Viljar Aro.

Vastan: lisatasude osas pidid Kuressaare koolijuhid (nagu enamik Eesti koolijuhte) juhinduma KOV pedagoogide töötasustamise aluste ja palgamäärade määruse punktist (Kuressaares linnavolikogu määrus nr 4 26.01.2006 p 7.2), mis ütleb, et töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid toetusi ja preemiaid makstakse samadel alustel ka direktoritele.

Noore koolijuhina mind lausa sunniti ka oma nime õpetajate nimede juurde lisama, sest ei olnud tavaks teha seda eraldi maakonna haridusosakonna juhataja käskkirjaga. See koolijuhi tahtest sõltumatu praktika kandus hiljem omavalitsustele üle ja kestis 2006. aasta lõpuni.

Käesoleva aasta 1. jaanuarist on omavalitsused vana korda muutnud ja kõik koolijuhile makstavad summad on kinnitatud omavalitsusjuhi vastava korraldusega.

Artiklist jääb mulje, et koolijuhid on väga hästi ülemakstud – ometi pole juba aastaid koolijuhtide kohtadele konkurssi; sageli konkurss luhtub, sest sobivat kandidaati polegi.

Olen ka veendunud, et hea koolijuht peab tunde andma, sest muidu pole tegelikku sidet õpilastega – kooli põhieesmärk pole ju koolijuhtimine, vaid õpilase areng. Selleks peab aga koolijuht oma õpilasi ka ise tundma.
Soovin jõudu riigikontrollile – nende poolt märgatu võimaldab täpsemini nii seadusi järgida kui ka neid uuendada. Soovin tarkust ajakirjanikele märkamaks oma loome taga ka eetikat, inimesi ja tegelikkust.

Loodan, et minu artikkel võtab tavalugeja silmis koolijuhtidelt ära vähemasti ühe küüru. Teine ilmselt siiski jääb, aga see on palga sees.

Autori seisukohti toetab ka Muhu põhikooli direktor Senta Room.

Vt. samal teemal „Saaremaa koolijuhid said riigikontrollilt sugeda”, Ain Lember ja Evelyn Aavik. Oma Saar, 2. oktoober

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 84 korda, sh täna 1)