Poole tunniga Aafrikasse

Poole tunniga Aafrikasse

 

Tangeri vaibakaupmees teab, et Eestis on väga külmad talved. Kust ta selle teadmise on võtnud, oskab öelda vaid Allah.

Umbes 15 kilomeetrit Lõuna-Hispaanias asuvast Tarifa sadamast asub Tanger, Maroko läänelik linn. 35 minutiga viib kiirlaev oma kõhutäie reisijaid ühest maailmajaost teise. Ühepäevase viisa jaoks tuleb täita vaid paar paberit ja asi vask. Tere tulemast Aafrikasse!

Päriselt pole aga tegemist tõelise Musta Mandriga. Pigem Araabia poolsaare käepikendusega. Siinsetes kõrbetes rändavad beduiinid ning turul valivad kaupa sõstrasilmsed naised, kelle ülejäänud keha on usu tõttu rangelt kinni kaetud. Ei mingeid nabapluuse või lühikesi pükse. Ja pika pilguga võidakse vaadata ka „lodevaid” naisturiste, kes selle reegli osas rängalt patustavad.

Rahvast on Tangeri linnas nii poole Eesti jagu – 700 000 kanti. Kirju ajaloo jooksul on seda ala omaks pidanud nii prantslased, hispaanlased, britid, portugallased, araablased kui ka itaallased. Maroko osaks sai ta 1956. aastal.

Spioonide linn

Linna põneva saatusega tuli kaasa spioonide turvapaiga kuulsus. Kuuldavasti said just siin oma asju ajada mitmedki nuhid, kuna tegu oli liberaalse rahvaste paabeliga. Sestap on Tanger jäädvustatud ka kultuurilukku.

Siinsetel tänavatel on seigelnud nii filmikangelane James Bond kui ka salaagent Jason Bourne filmist „Bourne’i ultimaatum”. Sellest linnast on kirjutatud raamatuid ja muusikat. Siin leidis inspiratsiooni prantsuse kuulus kunstnik Henri Matisse.

Elav õpik

Tangerist tasub rääkida, sest kui suvitaja satub juba otsapidi Costa del Soli, siis sealt Marokosse polegi teab mis keerukas tee. Kui seda teed tead, võid reisi oma plaanidesse sisse panna. Mida siinkirjutaja arvates kindlasti teha tasub. Eriti eestlasel, sest meie kodumaa on rahvuste ning usundite osas ikkagi üsna vähekirev. Ja Euroopaski reisides ei tarvitse sattuda linnajakku, kus valdavaks oleks islami usku inimesed. Silmaringi avardamise osas ulatab Tanger oma abikäe.

Siinsete majade fassaadidel võib näha islami sümboolikat – näiteks head õnne märkiv Fatima käsi. Lapsed tulevad koolist, tüdrukutel peas usklike traditsiooniline rätt. Turiste nähes kihistavad nad tasakesi naerda ja vudivad siis edasi. Varsti on aeg palveks. Enne seda tuleb end aga pesta. Ja niimoodi viis korda päevas.

Kaupmeeste nägu läheb turiste nähes samuti naerule. Kohe tõttavad nad pakkuma oma kraami: ehteid, puust nikerdatud suveniire, kotte, rõivaid ja muud. „Tule, mu sõber! Just sulle teen ma parima pakkumise! Annan sulle poole hinnaga! Kolm kahe hinnaga! Neli ühe euro eest! Annan!” Nad ei väsi. Käivad kannul ja räägivad, kuni nii üks kui teine reisija annabki alla ja ostab. Põhiliselt küll vaikust, millele lisaks saab siis mingi vidina.

Siinsed rikkad on väga rikkad. Vaesed väga vaesed. Keskele jäävad vähesed õnnelikud. Ja ometi – nemad on linnainimesed. Veidi maad lõuna poole ja algab Sahara, mille tähistaeva all telgivad kaameleid karjatavad rändhõimud. Täiesti teine maailm.

Niilus, Punane meri ja püramiidid ootavad sind!
Kui oled tellinud aastaks Oma Saare või sõlminud otsekorralduse, võid hea õnne korral ka sina koos kaaslasega sõita reisile. Järgmisel aastal loosib Oma Saar oma tellijate vahel välja reisi Egiptusesse

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 71 korda, sh täna 1)