Saaremaa arstid Soome tööle ei lähe (1)

Saaremaa arstid Soome tööle ei lähe

 

Ehkki viimastel aastatel on kogu Eestis kõneaineks olnud arstide välismaale tööleminek, ütleb Sihtasutuse Kuressaare Haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu, et tema tööloleku ajal, see on peaaegu viis aastat, ei ole meilt raja taha läinud ühtegi tohtrit, küll on Soome-tee jalge alla võtnud kaks meditsiiniõde.

Arstide põuda peab Sarapuu üleriigiliseks probleemiks. „Praeguses situatsioonis on Eestis puudu mitme haigla jagu arste ja lähema 10 aasta jooksul ei ole paranemist näha,“ märgib ta. „Haigla jagu“ tähendab 50–60 tohtrit, nii et kokku on arste puudu mitusada. „See on seotud residentide vastuvõtuplaanide ja ülikoolide lõpetanute arvuga, avatud piiridega, mujale tööle minekuga,“ loetleb ta. Probleemiks on ka arstide loomulik vananemine.

„Absoluutselt kõik haiglad otsivad eriarste,“ kinnitab Sarapuu. Ta toob näiteks Kuressaare haigla eelmise aasta numbrid: arste oli 49 ja ametkohti 51,45. 75 protsenti nendest on meie oma arstid, kes töötavad meil põhikohaga. Ülejäänud jaotuvad kaheks: pool nendest on Saaremaa tohtrid, kes töötavad mujal (Juhan Nemvalts, Ivar Vipp, Juri Zabellevitš jne). Teine pool on see, kes tulevad mandrilt üheks või kaheks vastuvõtukorraks.

Seda, et Kuressaare haigla praegu kaheksat arsti otsib, loeb Sarapuu saarelisuse asendi omapäraks. „Meil on raske saada spetsialiste, kes tuleksid valvesse,“ märgib ta. Haigla ravijuht Reet Tuisk lisab, et vaatamata tööpakkumistele kaetakse üldhaiglale etteantud tingimused raviteenuste osutamiseks, kuid siiski oleks vaja ühele või teisele erialale lisainimesi. „Meie arstid töötavad lihtsalt suurema koormusega,“ nendib ta.

Pikad järjekorrad

Mida aga teha siis, kui silmaarstile on praegu võimalik aega saada alles detsembri keskpaigaks ning perearst nendib, et kõrvaarstile enam numbrit kinni panna ei saa, kuna see läheb pensionile ning nüüd ei tea, kuidas vaigu kõrvast kätte saab.

„Aga kõrvavaiguga ei käidagi kõrvaarsti juures ning silma teravust saab kontrollida optimetristide juures prillipoes,“ ütleb Sarapuu, kelle sõnul on paljud patsiendid vanast ajast harjunud käima eriarstide juures, kuid tihtilugu peaks siiski alustama perearstist. Reet Tuisk lükkab ka ümber kõrvaarsti pensionilemineku jutu: „Talle said hiljuti ostetud hoopiski uued väga tundlikud aparaadid.“

Tuisu sõnul ei pea inimesed sugugi kuid ootama ka silmaarsti juurde pääsemiseks, sest Kuressaares on olemas ka teine silmaarst, dr Virves, kel olemas hästisisustatud kabinet ning kes on hea ja tunnustatud arst. „Eks see on inimeste valikute küsimus,“ nendib ta.

Väga tihti ei ole järjekord ühe või teise arsti juurde mitte sellepärast, et ei ole abiandjaid, vaid on arstid, keda patsiendid eelistavad, ja sellest tulevad ka järjekorrad. „See tekitab järjekorrad ja inimene on nõus ootama kas või kolm kuud, et saada just konkreetse arsti juurde,“ räägib Sarapuu, mainides, et tegemist on haige usalduse ja arsti professionaalsuse küsimusega.

Reet Tuisu hinnangul ei hakka üldhaiglates kitsama eriala spetsialiste peatselt enam olema. Ka on tänapäeva meditsiinitehnika nii kallis ja läheb üha tehnilisemaks ning seda polegi vaja siia muretseda. Samuti ei jätku spetsialiste, neid ei koolitatagi enam niipalju, möönab ravijuht. Ta toob näite tulevikuhaiglast, kus ühes haiglas tehakse inimesest pilt ning kusagil istuvad spetsialistid koos, vaatavad neid pilte ja panevad diagnoosi.

Juba praegu saab Kuressaare haigla teiste haiglatega ööpäevaringselt konsulteerida. „Meditsiin on teinud suure sammu edasi ja tänu arvutimaailmale oleme suutelised edastama informatsiooni mistahes maailma nurka,“ ütleb ka Sarapuu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)