Alaealised tarvitavad üha rohkem alkoholi (7)

Alaealised tarvitavad üha rohkem alkoholi

 

Politsei andmetel on alaealiste ja noorte poolt toimepandud alkoholiseaduse rikkumiste arv alates eelmisest aastast hüppeliselt kasvanud.

Selle aasta kaheksa kuuga on Saare maakonna politsei tuvastanud 242 alaealiste poolt toime pandud alkoholiseaduse rikkumist, mis valdavalt on olnud alkoholitarvitamine. Vahelejäänuid on enam Kuressaares, kus noori on rohkem.

Noorsoopolitseinik Maret Metsmaa sõnul on tal rohkem tegemist just nende alaealistega, kellega ta on samal põhjusel juba kohtunud, n-ö korduv-klientidega. Saare maakonnas on noortel võimalus oma alkoholiprobleemiga pöörduda psühholoogi-psühhiaatri poole ning on olemas ka nõustajad, kes selliste probleemide puhul abi osutavad.

“See kõik eeldab aga probleemi endale teadvustamist ja vabatahtlikku pöördumist, sest politsei saab erialaspetsialisti poole pöördumist ainult soovitada, mitte kohustada,” lisas Metsmaa.

Karistused

Süüvõimelisus ehk vastutus oma tegude eest algab isikul 14. eluaastast. Selles vanuses noorele võib politsei alkoholitarvitamise eest juba määrata kuni 600 krooni suuruse rahatrahvi.

„Teine võimalus on, et politsei lõpetab väärteomenetluse ja saadab alaealise õigusrikkumise materjalid maakonna alaealiste komisjonile õigusrikkujale mõjutusvahendite kohaldamiseks,” rääkis Maret Metsmaa, lisades, et alaealiste komisjonile lähevad ka kõik alla 14-aastaste seaduserikkujate materjalid.

Miks noored alkoholi tarbivad?

„Miks alaealised ja noored alkoholi tarbivad, on väga laialdane teema,” ütles Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik. See algab peredest peale, lapsevanemate eeskujust ja kasvatusest. Lisanduvad meedia ja muu tööstuse poolt loodud edukuvandid, mille suunas lapsevanemad ja lapsed ise püüdlevad, ning sellega kaasnev stress, selgitas ta.

Oma osa etendab ühiskonna enda lodevus ja üha süvenev anonüümsus, mis tuleneb sellest, et ümbritsev kogukond ise on ükskõikne, rääkis Allik. Tähelepanuta ei saa tema sõnul jätta ka riigi ja kohalike omavalitsuste alkoholipoliitikat ning järelevalve teostamise problemaatilisust, mis on seadusandja poolt seaduste kehtestamisel tähelepanu alt välja jäänud.

Metsmaa sõnul on noored ise toonud põhjusteks, et üsna paljudel on probleeme kodus. Nimetatud on veel sotsiaalse taustaga või isiksuseprobleeme, madalat enesehinnangut, suhtlemisprobleeme, suutmatust toime tulla õppimisega, trendi, et ükski koosviibimine pole ilma alkoholita normaalne, aga ka lihtsalt igavust.

„Kõik need on noorte endi loetletud põhjused, miks nad haaravad alkoholi järele,“ märkis Metsmaa.

Kuidas alaealised alkoholi saavad?

Politsei andmetel lasevad alaealised enamasti alkoholi osta mõnel täiskasvanul, keda nad väidetavalt ei tunne või siis viibivad alaealised seltskonnas koos alkoholi tarbivate täisealistega, võtavad keelatud jooke ise ja keegi neid ei keela. Ka ostavad alaealised endale alkoholi ise, müüjad aga ei küsi nendelt dokumente. Eriti juhtub seda tanklates või nooremate müüjate puhul.

Metsmaa sõnul on viimase kahe aasta jooksul tabatud 15 inimest, kelle kaudu on alaealised alkoholi saanud, ja neid on karistatud rahatrahviga.
„Inimesed ei teadvusta, mida nad teevad,” nentis Maret Metsmaa, kelle sõnul on süüdi olevat täiskasvanut väga raske tuvastada, kuna lapsed ütlevad väga harva konkreetse nime.

Suurema osa tuvastatud juhtumite puhul on noortele alkoholi ostjad jäänud vahele politseile, turvatöötajale või mõnele aktiivsele kodanikule.
Komissar Aare Alliku sõnul on politsei juba ammu näinud probleemi tõsidust ja otsustanud nüüdsest sellele teemale jõuliselt läheneda.

„Meie eesmärk on olnud kogukonda igakülgselt teavitada sellest, mida joobes alaealised ja noored tänavail korda saadavad,“ kommenteeris Allik, lisades, et mõnevõrra meelehärmi tekitab küll see, et bumerangina on teemapüstitus neile tagasi tulnud – justkui oleks politsei süüdi selles, mis tänavail toimub.

„Arvamuseavaldajad unustavad aga, et politsei tegeleb hoopiski kellegi tegematajätmistega ehk tagajärgede likvideerimisega. Meie võit on see, et joobes alaealiste ja noorte probleemist maakonna meedias järjepidevalt räägitakse, ja me ei heitu sellest, et ka ise seejuures kriitika alla sattume, sest asi on seda lihtsalt väärt,” kinnitas Allik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)