Kõriska mehe Kaido Kirstu raps andis rekordsaagi

Kõriska mehe Kaido Kirstu raps andis rekordsaagi

 

Möödunud neljapäeval saatis Valjala valla Kõriska küla talumees Kaido Kirst viimase autokoorma tänavusest rikkalikust rapsisaagist Tallinna sadamasse.

Aastaid edukalt teraviljakasvatusega tegelenud talunikul on rapsileping Kemira firmaga, kellega koostöö on sujunud hästi. Enamik saarlase kasvatatud rapsist on läinud ekspordiks.

Viiendat aastat rapsikasvatusega rassiv Kirst sai neljakümne hektari suuruselt pinnalt 112 tonni puhast kuiva müügirapsi, mille õlisisalduseks mõõdeti 45–47 protsenti.

„Rapsi baashind on tänavu 5094 krooni tonni eest. Kui õlisisaldus ületab 40% määra, siis makstakse ka kõrgemat hinda. Tonni pealt tuleb sel juhul isegi 400 krooni lisaks,“ selgitas Kaido Kirst.
Rapsi hakkas Kaido Kirst kasvatama ennekõike agrotehnilises mõttes, viljavahelduse pärast.

„Kuna talus loomakasvatust pole, siis pole ka heinakultuuridega midagi peale hakata. Ka annab teravili rapsi alt tulnud põllul palju parema saagi. Umbrohtusid, mida teravilja seest tõrjuda ei saa, võib rapsist edukalt tõrjuda. Üldjuhul saame nii põllumaagi puhtamaks.

Kuigi teraviljakasvatusega võrreldes näeb rapsiga rohkem vaeva, tasub see end ära. Rapsi koristusaeg peab olema väga täpne. Tuul ja vihm võivad saagist poole endale võtta. Nii et koristustöödel peab iga päev ja tund täie ette minema,“ oli põllumees suurema vaeva nägemisega rahul.
Tänavusest teraviljasaagist pakub Kirst müügiks umbes 600 tonni. Neljakümne tonni jagu jääb salvedesse kevadkülvi ootama. Koristatud saagist on 300 tonni endale ostja leidnud, pool kogusest ootab realiseerimist.

Teravilja ja rapsi kuivatamisega Kaido Kirstul muret pole. Kunagist kolhoosiaegset kuivatit on tehnikamehest talunik ise täiustanud. Nüüd võimaldab see kogu saagi vastu võtta ja kvaliteetseks müügiproduktiks töödelda.

Talinisu katselapp andis samuti rekordsaagi

Otsiva loomuga ja uuendustega kaasa minev Kaido Kirst on ka põllumees-katsetaja. Möödunud sügisel külvas ta poolehektarilisele katselapile talinisu. „Katselapil tegin kõik, mis peab. Sügisel sain sealt neli ja pool tonni talinisu, mis näitab, et meie maadel kasvab vili hästi.

Üheksa tonni on potentsiaal. Võrdlesin oma tulemust sordi katseandmetega, mis näitasid sama numbrit: 8,5–9 tonni vilja hektarilt. Nii et isegi Saaremaal võib sellise tulemuse saavutada, kui kasutada õiget agrotehnikat ja ilmataadiga kokkulepe olemas,“ viitas katsetaja ka ilmastiku soodsale mõjule rekordsaakide saamisel.

Septembrivihmad on Kaido Kirstu sügiskünniplaanid siiski segi paisanud. 40–50 hektarit põllupinda oli mehel kavas veel mustaks keerata, aga maa on nii pehme, et traktorit ei kanna. Suurema osa haritavast maast sõidab Kirst üle rullrandaaliga.

„Sellel aastal oli küntud maal saagikus isegi viletsam. Umbrohu hävitamises adra vastu muidugi ei saa,“ oli talumehel praktiline kogemus varnast võtta.

Leheväetis – samuti suhteliselt uus agrotehniline võte

Talirukis kasvas Kaido Kirstu põldudel samuti kenasti. Hektarisaak oli ühelt põllult nelja tonni ringis ja teine põld andis rekordilise viis tonni hektari kohta, keskmine seega natuke üle nelja ja poole tonni.
Kaido Kirstu talumehepraktikas on see kõigi aegade rekordsaak. Orgaanilist väetist kasutab Kirst suhteliselt vähe, kuna oma majapidamises seda võtta pole.

„Väetan vastavalt vajadusele. Otseselt mulda väga suurt kogust ei pane. Viis aastat olen katsetanud leheväetisega. Seda saab taimekaitsetöödega üheaegselt pritsida. Kui varasematel aastatel kasutasin leheväetist vaid üksikutel põldudel, siis tänavu õnnestus väga head väetist osta, mida sain peaaegu kõikidele kultuuridele anda, välja arvatud talinisu. Rapsile läheb ainult 2–3 kilo väetist hektarile, mis tähendab hektari kohta 100–300 krooni lisakulu. Leheväetist saab pritsida kas õhtul või varahommikul tuulevaikse ilmaga. Kastesele põllule seda anda ei tohi. Seegi töö nõuab täpset ajastamist,“ mainis Kaido Kirst.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 54 korda, sh täna 1)