Elo Saare oskab teha mesilase häält

Elo Saare tulevaste töövõtete hulgas on nii kala maigutus, põrsaste kutsumine kui ka hammaste loendamine. Kuressaarest pärit Elo (21) õpib Tartu ülikoolis LOGOPEEDIKS.

Kuidas sul 12. klassi lõpus eriala valik käis?
Ma tegin keskkooliajal uurimistöö. See oli presidendi välja kuulutatud konkursi jaoks, mille üldteema oli „Laps”. Ema soovitusel kirjutasin erivajadustega lastest.

Käisin Ida-Niidu lasteaias ja suhtlesin seal erivajadustega lastega. Töö tuli lõpuks selline, kus ma kirjeldasin nende puudeid ja kirjutasin sedagi, et kuigi neil lastel on oma eripärad, on nad tegelikult väga muhedad.

Esialgu ei plaaninud ma eripedagoogikat õppima minna (Elo lõpetas kevadel eripedagoogika bakalaureuseõppe ja õpib nüüd edasi logopeediks – L. A). Tahtsin saada ämmaemandaks või medõeks.

Aga mõtlesin ikka, et viiks ka Tartu ülikooli paberid sisse ja valisin eripedagoogika, sest samal teemal sai ju ka uurimistöö tehtud. Käisin katsetel ära ja saingi sisse, tasuta kohale. Ja kuna ma juba Tartu ülikooli sisse sain, siis ei hakanud mujale minema.

Millised vastuvõtukatsed sa pidid läbima?
Vestluse, mille teema oli midagi à la „kui üks laps tunneb end rühma teistest lastest isoleerituna, mida sa siis teeksid, et teda aidata”. Ma vist pakkusin ühismänge… et kui panna lapsed fakti ette, et nüüd mängime kõik koos, siis võib-olla selle ühise tegevuse käigus leiab ka see üksik laps endale sõpru ja tunneb end paremini. Katsetel oli põhiline see, et mida rohkem räägid, seda parem.

Kolme riigieksami tulemusi arvestati ka. Kui ma õigesti mäletan, siis need kolm olid inglise keel, kirjand ja siis üks eksam kandideerija vabal valikul.

Milline oli sinu kursus – kui palju poisse ja kui palju tüdrukuid?
Meil oli 36 inimest, neist kolm olid poisid. Esimene poiss kadus pärast esimest aastat, teine kadus teise aasta keskel ja kolmas on siis meile alles jäänud. See noormees, kes jäi, on tõesti eriline fanatt! Ta tõesti tahab selle erialaga tegeleda. Teised kaks tulid lihtsalt katsetama.

Tüdrukuid kadus ka ära, kuna nad ei suutnud läbida ainet „Kõnetegevuse psühholoogia”. Aga niisama ei jätnud küll keegi pooleli.

Järgmised kaks aastat oled sa niisiis magistriõppes ja õpid logopeediks.

Mis on sinu arvates selle eriala plussid ja miinused?
Mul oli edasiõppimisel valida kahe suuna vahel: eripedagoog või logopeed. Ema soovitas viimast. Ütles, et logopeede on vähe ja kui on nõudlus, siis järelikult saab ehk ka normaalset palka. Iga kuu loen töökuulutusi, kus otsitakse logopeedi. Maapiirkondades pakutakse suisa korterit – tule tööle!
Minu jaoks on pluss ka privaatsus. Mul saab olema oma kabinet, kus võin rahulikult oma tunde läbi viia. Tegutsen omas tempos ega pea 20 lapsega korraga tegelema nagu näiteks kasvataja.

Ja kui lastel on koolivaheaeg, on ka minul puhkus – graafik on sama.
Selle töö miinuseks võib muutuda üksluisus. Kaua ma R-i harjutusi jõuan põristada ja S-i susistada.

Kangesti karjääri teha ma logopeedina ilmselt ka ei saa.

Mis aineid sa ülikoolis oled õppinud? Kas sul praktikaid on ka olnud?
Esimesel kahel aastal loeti meile valdavalt psühholoogia ja eesti keelega seotud aineid: tunnetuspsühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, käitumise regulatsioon, erivajaduste psühholoogia, aga ka inimese anatoomia… Kolmandal aastal jõudsime sissejuhatavate ainete juurest päris erialasteni.

Nüüd läheb ülikoolis põnevamaks: mul on järgmise kahe aasta jooksul palju praktikaid. Ka õpetajapraktikad tulevad, sest logopeed võib töötada eripedagoogina.

Eelmisel kevadel käisin logopeedipraktikal Maarjamõisa lasteaias. Pidin tegema häälikuseadet ja mulle anti häälikuteks R ja Õ. Andsin nelja-aastasele tüdrukule 16 individuaaltundi – iga tund kestis 20–25 minutit. Pikemate tundide puhul oleks laps ära väsinud. Tegime harjutusi keele ja huulte jaoks.

Millised need harjutused olid?
Näiteks mesilase häält, mis on aluseks R-häälikule. Selle abil saadakse R põrisema.

Harjutus käis nii: „Mesilane läheb mett korjama. Mina oskan mesilase häält teha, aga kas sina ka? Proovime koos ja vaatame peeglisse. Aja lai keel suust välja, siis teeme keelekausi ja viime keelekausi ülemisele huulele. Nüüd toome keelekausi suhu ülemiste hammaste taha ja püüame häälega üle keele puhuda. Suu on lahti, hammaste vahel on vahe, keeletipp on ülemiste hammaste taga. Keeleotsa paneme vibreerima ka – teeme ilusa R-i.”

Pärast ütlesin lapsele R-iga sõnu ja lasin asendushäälikut kasutades järele öelda. Nagu „raamat”, „Rein”. Pikapeale tulebki R välja!

Aga neid harjutuste tekste tuleb iga tund muuta, et lapsel igav ei hakkaks. Nii et ühes tunnis teeme tolmuimeja häält ja imeme toa puhtaks, teises tunnis peseme hambad keelega puhtaks või teeme keelenõela – selleks tuleb keel teravalt ette torgata.

Vahepeal tegime mälutrenni ka. Logopeed ei sea lastel ju ainult häälikuid, vaid arendab kõiki tunnetusprotsesse erinevate harjutuste kaudu. Lasin harjutuste vahepeal sel väiksel tüdrukul näiteks puslet kokku panna. Ühtpidi on see lõdvestav tegevus, teisalt aga treenib mälu.

Ja kuidas Õ-tähe seade käis? Tundub nagu mingi saarlaste harjutus!
Kui ma Õ-tähe seadet harjutasin, siis logopeed naeriski kõrval. Vahepeal tuli mul välja ja vahepeal ei tulnud.

Üldiselt on soodustavaks võtteks see, kui last õlgadest tahapoole tõmmata: õõ, õõ. Niimoodi tuleb tal see häälik paremini välja. Ja edasi juba samamoodi nagu R-i puhul – ütlesin sõnu ja tema neid pidi järele kordama. Mina tõmbasin samal ajal last õlgadest tahapoole.

Peaksin endal ka Õ-tähte treenima, aga… suvel kodusaarel olles tuleb ju Ö jälle tagasi!

ÖPIPOISS hakkab Oma Saare külgedel toimetama kaks korda kuus teisipäeviti kevadeni välja. Ta räägib juttu Saaremaalt ja Muhust pärit praegu ametit õppivate noortega. Uudishimulik Öpipoiss uurib, mida nad juba teavad ja milliseid oskusi veel lihvivad. Nii loodab ta endalegi õige eriala leida ja ehk väheke aidata teisigi, kellel elukutse valik ees.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 606 korda, sh täna 1)