Eralasteaiad küsivad linnalt lisaraha

Eralasteaiad küsivad linnalt lisaraha

 

Kuressaare linnas tegutsevad eralasteaiad Kõige Suurem Sõber ja Kesklinna eralasteaed pöördusid linnavalitsuse ja -volikogu poole taotlusega kompenseerida juba järgmisest aastast lasteaedades käivate laste pearaha praeguse 80 protsendi asemel 100 protsenti.

2006. aasta sügisel toimunud erahariduse ja linnavõimude ühisel ümarlauanõupidamisel saavutati kokkulepe tõsta pearaha summat eralasteaedades järk-järgult.

Kuressaare abilinnapea Argo Kirss ei osanud eile veel öelda, millal eralasteaedade taotlust linnavalitsuses menetletakse. „Kuna tegemist on tuleva aasta eelarve küsimusega, on sellega veel aega,“ märkis ta. Kirss ei osanud ka prognoosida, milline võiks linna seisukoht olla, kuna lasteasutustes on vaja ära teha palju asju, mida peab tegema, ning kui need on tehtud, saab vaadata asju, mida võib teha.

Eralasteaia Kõige Suurem Sõber juhataja Piret Kaasik ütles Oma Saarele, et linnavõimud peaksid kohtlema lapsi ja nende vanemaid võrdselt, on ju 20-st Kõige Suuremas Sõbrast käijast 19 Kuressaare linna maksumaksjate lapsed. „Praegu maksavad emad-isad oma laste eest iga kuu 770 krooni, millele lisandub toiduraha maksumus,“ rääkis Kaasik.

Tema hinnangul päästaks pearaha täies ulatuses tasumine koolitustasu tõstmisest, mille tingiksid uuest aastast nii ehk naa erinevad hinnatõusud. Eralasteaedades käivatele lastele ei laiene ka linna päevakodudes käivatele lastele mõeldud soodustused (mis tähendab, et kui eralasteaias käib mitu last, tuleb ka maksta topelt).

„Ümarlauas, kus osalesid eralasteaedade juhatajad, lapsevanemad ning linnavalitsuse esindajad, jõudsime kokkuleppele, et pearaha tõstetakse järk-järgult,“ lausus Kaasik, kelle sõnul oli praegune kiri linnavalitsusele ja -volikogule lihtsalt n-ö meeldetuletus, kuna sellest aastast tõusis pearaha kompenseerimine 60 protsendilt 80-le ning nüüd on lootust astuda järgmine samm.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)