Lugeja Mure

Kes hooldab eramaja hoovi haljastusriba, mis jääb aiast väljapoole kõnnitee äärde? Kas omanikul polegi enam säärast kohustust?

Vastab Kaljo Ellik: Kuressaare linna heakorra ja haljastuse spetsialist

Uus-Roomassaare tänava haljasriba hooldamisel ei ole majaomanikel tõesti vastavat kohustust. Nimetatud tänav on sadama ja lennuvälja suunal ühtse haljastuse saavutamise eesmärgil üks erihooldust vajav sissesõidutee. Hooldusettevõte väetab ja niidab haljasribasid, kujundab vormpuid ja koristab sügislehed.

See on hea, kui linnakodanik hoolitseb oma aiataguse haljastuse eest käsikäes linna hooldusfirmaga põhimõttel: kus viga näed laita, seal tule ja aita. Tekitab vahva energeetilise kontakti, millest tekib kodulinnas positiivne energia.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 15 korda, sh täna 1)

Kommentaarid puuduvad

Ole esimene kommenteerija.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Tõesta, et sa pole robot

Lugeja Mure (14)

Lugeja Mure

 

Suvel palusid Tehnika tänava elanikud Lembit Rätsepalt abi, likvideerimaks seal pesitsevate hulkuvate kasside kolooniat. Tänase päeva seisuga ei ole midagi muutunud, majade 5, 7 ja 9 ümber tekitab pahandusi 12–14-pealine kassikari. Osal kassidest on nüüd ka pojad.

Kommenteerib Lembit Rätsep, Kuressaare linna heakorra järelevalve spetsialist

Tehnika tänava rahvaga rääkisin tõesti suvel ning nende probleemile olen ka lahendust otsinud, kuid siiani ilma erilise eduta. See mure kassiuputuse pärast kummitab peale nende veel paljusid. On räägitud MTÜ-ga Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu, kuid ka nende võimalused on paraku piiratud.

Eks sellisele kasside populatsiooni kiirele suurenemisele aita kaasa elanikud ise, kes hakkavad hulkuvaid loomi toitma, ning tehes nende elu igati mugavaks, olemegi fakti ees, et pisikesi karvakerasid tuleb järjest juurde. Sellistest kassisõpradest meil paraku puudust ei ole.

Tulevikus ehk saab linn koostöös ümbritsevate valdadega ühe hulkuvate loomade hoiupaiga, kus neid saaks vastavalt seadusandlikele aktidele korralikult hoida, ning siis leiaks probleem konkreetsema lahenduse.

Sama probleem on ka hulkuvate koertega. Jääme ootama paremaid aegu ja veelkord rõhutan, et kui teil pole plaanis hulkuvat looma päris omaks tunnistada, siis ärge andke neile ka lootust!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)

14 kommentaari

  1. arvamus

    Olen rääkinud loomakaitsjaga Rohu tänava ühe joodiku kasside pärast. Selgus , et loomakliinik on nõus need kassid steriliseerima , linnavalitsusel pidavat selle jaoks raha olema. Probleem on vaid selles , kes need kassid võib kinni püüda.Mingu Rätsep ja vaadaku seda olukorda seal Jumal tänatud , et inimesed neile loomadele süüa viivad . Näljutada ja karistada tuleks seda peremeest , mitte loomi. Vaadates suurt linnavalitsuse töötajate arvu ja linnavalitsuse majade klantsimist , ei tohiks Kuressaares küll raha probleemi olla.

  2. Indo-Hiina

    Indias hulguvad tänavatel pühad lehmad ja ahvid. Indo-Hiina rahvad pistavad hulkuvad kassid-koerad nahka. Hulkuvate kasside-koerte probleem Eestis on tekkinud tänu nn “loomakaitsjate” totrusele. Kardetakse avaliku arvamuse poolset hukkamõistu. Aga avalik arvamus on täpselt selle inimese nägu, kellel parajasti lastakse seda kujundada. Riigi poolt vastuvõetud seadused on täitmiseks kõigile selle riigi kodanikele. Ka hulkuvate kasside-koertega seonduv. Hulkuvaid kasse-koeri meil Indo-Hiinasse vist komandeerida ei õnnestu. Probleem tuleb kohapeal lahendada. Tänapäevase tehnika taseme puhul on see vaid tahtmise küsimus. Ja sellekohast avalikku arvamust peavad kujundama ametimehed, mitte üksikud kriiskavad arvamusterroristid, kelledele meelejärgi olemiseks on kulutatud miljoneid. Seni valdavalt tulutult.

  3. C. H.

    Meil on olemas selline asi nagu loomakaitseseadus. Selle järgi ei tohi loomi piinata, ega neid piinarikkasse surma saata! kas see pole piinamine kui kass sureb pikapeale näljasurma??? Need vaesed kodutud kassid, kes majade juures toidupalukesi käivad otsimas, on kõik tegelikult piinatavad kassid, nad on pidevalt näljas! Ja selle vastu pole võimalik midagi linnavalitsusel ette võtta? Niisiis on tegu avaliku ja igapäevase loomapiinamisega! Ütlen ausalt, olen selles suhtes tundlik inimene, mul on neist väga väga kahju ja seepärast ma viin neile prügikasti juurde oma pere toiduülejääke (neid tekib igas paremaski peres ja ära visata oleks neid suisa patt kui ootamas näljast nörk ja hoolitsemata mittemilleski süüdi olev loom).

  4. Veel üks asi

    Lugesin siin seda eelmise nädala Antsu juhtumit ja üks küsimus tekkis või õigemini tuli meelde uuesti- miks on loomapidamine (ja hukkamine) nii kalliks muudetud? Kui keegi vaesemast perest laps soovib endale kassi või koera vötta, peab ta arvestama sellega, et koera-kassi vaktsineerimine, ussi-, puugi- ja muud tabletid lähevad kalliks maksma! Olen ise koerapidaja juba mitu aastat, koer sai perre võetud laste tungival soovil, nüüd aga muudkui käin raha välja ja aru ei saa, miks need loomarohud tunduvalt kallimad on kui inimeste omad?! Miks üksainus ussirohutablett maksab 20 eeku?, miks üks pisike ampull kirburohtu maksab tervelt 90 eeku? KAS EI LEIDU ODAVAMAT ALTERNATIIVI neile, kes armastavad küll loomi, kuid teatavatel põhjustel ei suuda nii kallite rohtude eest maksta? Ja lõpuks siis see magama panemine! Kui mu koduloom on jäänud nii vanaks ja väetiks, et tarvis ta magama panna, pean maksma vähemalt 300 eeku!

  5. punkt

    Kui ei ole raha, siis ärge võtke omale lemmikloomi. Odavam on pidada ntx rotti või hamstrit. Koer ja kass nõuavad rohkem raha. Paarsada krooni ei tohiks olla ülejõukäiv summa. Kui sellist summat ei ole võtta looma jaoks, siis on see selge märk, et ei jõua looma ülal pidada, sest reeglina on toit palju kallim, kui midagi looma tervisega juhtub, siis on ka suuremaid summasid vaja.
    Nendest hulkuvate loomade söötjatest arvan ma nii palju, et looma endale ei raatsi võtta, aga oma lõbuks söödavad neid.

  6. Minni

    Kui mingit lahendust ei ole probleemile leitud, siis lp. hr. Rätsep ütlebki nii, et ise olete süüdi, ise söödate neid kasse !!??
    Kas see on siis lahendus kui need vaesed kassid näljasurma jätta? Loom ei ole selles süüdi, et inimene ei suuda teda kõigile vastuvõetaval viisil aidata. Ega ikka ei viska külma südamega pere toidujääke prügikasti kui näljased kassid maja ümber jalutavad ja see neid natukenegi aitab.
    Minu arvates on see ikka väga julm soovitus, jätta kassid nälga ja küll surevad ära. Kõik halb, mida teed, tuleb kunagi endale ringiga tagasi, ka loomadele tehtu.

  7. punktile

    Selline lugu, et endal mul on koer olemas, suudan tema vaktsineerimised ja tabletid küll kinni maksta, kuid küsimus oli ju vaesemate inimeste kohta esitatud, ka nemad võtaksid endale heameelega perre koera või kassi, kuid selle pidamine (ravikulud, vakstineerimised) on muudetud suht kalliks. Küsisin, kas pole olemas odavamat alternatiivi see tähendab odavamaid vaktsiine, kirbu ja puugirohtusid. Tegelikult usun, et on küll, sest nõuka-ajal olid ju ometigi odavad rohud saadaval, asi selles, et venemaalt saaks, aga neid vist ei lubata sisse tuua… mis puutub aga kasside toitmisse, siis usun, et iga SÜDAMEGA kodanik tunneb neile kaasa ja poetab oma ülejääkidest midagi neile! G.H. kommentaariga täiesti nõus- see, mis praegu toimub, on kasside piinamine näljutamise teel ja seda peab pealt nägema ka kasvav põlvkond, mõni ime siis kui neist sirguvad kalgid ja külmad inimesed, neile ju püütakse omaseks teha arusaama, et selline suhtumine heidikuisse ongi normaalne!

  8. punktile

    ja veel. Sinu soovitus vötta rott, on küll suisa “tore”, on ju rott ajast aega olnud epideemiate ja haiguste levitaja. See, et ta uuemal ajal on muudetud lemmikloomaks, jääb arusaamatuks, tema koht on ikka pimedades kanalisatsioonitorudes, mitte toas ja kassi ning koeraga vörreldes ei saa teda sugugi armsaks loomaks pidada. ja eks ole ka üldtuntud fakt, et sealt perest, kus elutseb kass, hoiavad närilised suure kaarega eemale!

  9. konkurents

    Humanitaar apteegil ei keela keegi loomadele ravimeid müüa. See tekitaks konkurentsi ravimikaubanduses. Iseasi, kas rohud odavamaks lähevad, ilmselt mitte.Kulud samad, käive väiksem , tõstame hinda veelgi!

  10. kersti

    selge on ju see,et suurema trauma normaalsele inimesele tekitab ju üks hingevaakuv näljane kass,kui,et nad priske ja tervena seal ringi jookseksid.huvitav,ise ma neid ei sööda ,aga ei sega ka see,kui keegi neid söödab.kas ma olen siis seepärast halb inimene?järelikult on minus liiga palju halastust,mida tänapäeva ühiskond ei poolda.ka surmamõistetule antakse enne surma süüa.

  11. vastutustundega kassiomanik

    Olen nõus tähekesega-kõiki neid kulusi ei tee sa ju korraga,see hajub ilusti aasta peale ära.Toitugi on võimalik valida erinevast hinnaklassist.Pean siin silmas kvaliteettoitu kliinikust.Probleem saab minu meelest ikkagi algus meie endi suhtumisest loomapidamisse.Ei mõista neid loomaomanikke,kelle hoolitsus piirdub vaid oma lemmiku toitmisega.Lastakse kõuts siis süüdimatult õue oma kassiasju ajama.Ja seal ta neid ajab-ta ju loom.Nii need soovimatud pisikesed karvakerad siia ilma sünnivadki.Linnas oleks normaalne pidada siiski steriliseerituid loomi.Loomulikult kui ei ole tegu mingi puhtatõulise isendiga.Sellisel on aga reeglina hoolas omanik.Lemmik on siiski ju pereliige.Ja tema eest tuleb hoolitseda.

  12. vaene

    vaese jaoks ei ole siin ilmas enam midagi ettenähtud,isegi lemmikloom on juba kurjasti…äärmiselt kurb.

  13. Inimene

    Kes kaitseks inimesi ja loomi loomakaitsjate eest?
    Loomakaitse kaitse selts?

  14. täheke

    Ja ongi õige, et kui ei ole raha-ära võta looma! Vaktsineerimised, ussi- ja kirburohud on kokku mõnisada krooni, neid kulutusi ei tule ju kõiki iga kuu. Veel kallim on hoopis toit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Tõesta, et sa pole robot