Golfiväljak on osa loodusest

Golfiväljak on osa loodusest

 

Juba järgmisel suvel tehakse avalöök Saaremaa Audi golfikeskuses. Praeguseks on golfiväljaku töödest valmis 98%. Sel aastal ootab veel ees klubihoone nurgakivi panek ning Saaremaa Golfi AS-i poolt korraldatav aktsiaemissioon 10 miljoni krooni väärtuses.

Vaatamata halbadele ilmadele on Saaremaa Audi golfikeskuse tööd täies hoos. Klubihoone ehituse juurest võib näha rohelist muru vaheldumisi juba kolletuma hakkavate puudega. Saaremaa Golfi AS-i juhatuse liikme Aivar Aru sõnul ongi kehv ilm olnud kõige suurem takistus tööde tegemisel.

Siiski püsitakse töödega graafikus ning aastal 2008 tehakse 18 rajaga golfikeskuses esimene avalöök. „Siin on olnud igasugu spekulatsioone, küll 9 raja kaupa avamise kohta jne. Ei tea, kust need jutud kõik tulnud on,” sõnas Aru, kinnitades, et rada avatakse järgmisel aastal.

Sel aastal proovimiseks lahtiolnud harjutusväljak on Aru sõnul saanud hea vastuvõtu osaliseks. „Üllatavalt hästi on läinud. Käidud on tutvumas nii Eestist kui ka mujalt,” rääkis Aru. 19. oktoobril pannakse nurgakivi ka viimasele suuremale ehitisele, klubihoonele.

Aktsia hind enam kui kolmekordne

Selle aasta numbri sees toimub ka järjekordne avalik aktsiaemissioon, kus märkimisele tuleb 60 A- ja 10 B-aktsiat. Emissiooni kogumaht on 10 miljonit krooni. Aktsia hind on 100 000 krooni. „Kui 2003. aasta esimene emissioon tehti, maksis aktsia 30 000 krooni,” meenutas Aru, kuidas osaku hind on tõusnud nelja aastaga rohkem kui kolmekordseks. „Tookord me müüsime ju tegelikult õhku, nüüd müüme mänguvõimalust,” selgitas golfikeskuse pealik, kelle sõnul on vajalik, et aktsionäride arv suureneks.
Kogu kompleksi ehitamise eelarve on 75,5 miljonit krooni ja praeguseks püsitakse Aru sõnul eelarve piires.

Taseme loovad mängijad

Aru meelest ei saa öelda, et golf väga kallis lõbu oleks. Tema sõnul ei ole veel kindlaks tehtud, palju tavainimesele mängimine maksma hakkab, kuid ta kinnitab, et viietunnise mängu juures ei tule mängu tunnihind kindlasti kallim kui kusagil spaas ujumas käimine.

Saaremaa Audi golfikeskuse par (löökide arv, mida võib teha kõikide radade peale kokku) on 72. Pikim rada on 525 m pikkune ja sealne par on 5. Aivar Aru arvates ei saa öelda, et üks või teine golfiväljak on teisele sarnane või parem. „Sarnaseid väljakuid maailmas olemas ei ole. Kui näiteks Otepääl on rajad kuppelmaastikul, siis nendega võrreldes oleme meie ikka lauskmaa. Golfiväljaku nime ja taseme loovad ikkagi mängijad, kes siin mängimas hakkavad käima.”

Kui juba praegu on osa radu mängimiseks täiesti valmis, käivad veel mõnelgi pinnasetööd ja muru külvamine. Golfiväljaku puhul tunduvad mõned arvud täiesti müstilised. Näiteks on maad kaevatud 870 000-kantmeetrises mahus ja väljakute alla on paigaldatud 22 km kastmisvoolikuid. Kõik künkad, bunkrid (väljakul asuvad liivatõkked) ja tiigid on projekteeritud ning ehitatud.

Osa loodusest

Samas püütakse Aru sõnul teha kõik, et golfiväljak sulaks loodusesse. Seda on ka näha, kui erkroheline rajamuru läheb järsult üle sügisvärvides säravaks metsaks.

Meenub kuuldud lugu, kuidas aasta tagasi olid metssead keset rada kasvava tamme alla sööma tulnud ja rajamuru üles sonkinud. Aivar Aru kinnitas naerdes liikvel olevat legendi ning osutas kaugemal kasvavale üksikule tammele. „Ilus puu, kuidas me selle ikka maha võtame. Püüame kõiki puid nii palju hoida, kui vähegi võimalik. Miks me peaks loodust piirama hakkama. Ilus on vaadata hommikuudus kepslevaid kitsi või tiikidel ujuvaid linde.”

Inimesed peavad mõistma hakkama

Rohkem probleeme kui loomadega on pigem inimestega. Aru tõdeb, et golf on siinsete inimeste jaoks nii uus asi, et nad ei teadvusta endale, mida siin võib teha ja mida mitte. Küll tulevat oma masinaid hooldatud golfimurule proovima rollerimehed ning jalutama inimesed. Aivar Aru sõnul on inimestele selgitatud, et golfiväljak ei ole lihtsalt muruplats, vaid suurt hoolt ja eritingimusi nõudev maaala.

„Peame hakkama inimeste seas teavitustööd tegema, rääkides näiteks kas või seda, et ettevaatamatult rajale minnes võib palliga päris valusa paugu saada,” selgitas Aru, kuidas püütakse 94,2 hektaril laiuvaid golfiradasid inimeste teadmatusest tulenevate lolluste eest kaitsta.

Tema sõnul golfiväljakuid mingisuguste aedadega piirama ei hakata ja ala jääb avatuks. Tavakodanik saab jalutada teeradadel, mis viivad golfialade juurde. „Teeme seda ikkagi ju linnakodanike tarbeks,” kinnitas Aivar Aru, et valmimisjärgus golfikeskus annab linnale kõvasti juurde.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)