Ajakiri Fokus: parvlaev Estonia ei olnud meresõidukõlblik

Rootsi välispoliitiline nädalaajakiri Fokus kirjutab, et 1994. aastal uppunud parvlaev Estonia ei olnud meresõidukõlblik.

Rootsi mereväe reservohvitser ja majanduslehe Affärsvärlden endine peatoimetaja Olle Rossander nendib ajakirjas Fokus ilmunud artiklis, et meretransport on korrumpeerunud majandusala ning Estonia õnnetus ei olnud esimene ega jää viimaseks, mille põhjuseks on halvad kompromissid majanduslike huvide ja turvalisuse vahel.

“Estonia hukk on traagiline näide, kuidas tulusus surus välja turvalisuse. Selleks, et lastiruumi suurendada ja raha kokku hoida, oli Estonia aparell ehitatud vastuolus rahvusvaheliste reeglitega,” märkis Rossander, kelle sõnul olid vead konstruktsioonis Estoniale sisse ehitatud juba siis, kui laev Meyeri laevatehasest Hamburgis 1980. aastal Viking Sally nime all väljus.

“Kui Viking Sally, hiljem Silja Star ja Wasa King, hakkas Estonia nime all kurseerima marsruudil Tallinn–Stockholm, pigistasid kõik osapooled silma kinni tõsiasja ees, et Estonia ei olnud ehitatud avamerel sõiduks,” väitis Rossander. Nii ei olnud parvlaev Eesti lipu alla minnes rahvusvahelistele meresõidureeglitele vastav ning laeva inspekteeris Bureau Veritas – sama firma, mis oli laeva pärast selle valmimist heaks kiitnud, kuid siis Soome riigi ülesandel.

“Laeva konstruktsioon oli halb, vöörivisiir ja aparell lekkisid nagu sõel, tihendid olid katki, ja olid seda olnud kaua. Tulekindlad uksed ei töötanud, signaalsüsteemis esines vigu. Laeva kontrollinud inspektorid oleksid pidanud häirekella lööma,” kirjutas Rossander.

“13 aastat pärast Estonia katastroofi võime konstateerida, et nii Estonia laeva tellijail, selle ehitanud tehasel, reederfirmal kui ka Rootsi, Soome ja Eesti meresõiduametkondadel, kindlustusfirmal ja klassifitseerimisfirmal – kõigil on õnnestunud vastutusest pääseda. Kuna vastutajaid on palju, saavad nad kõik süüd üksteise peale ajada,” nentis artikli autor.

Klassifitseerimisfirma Bureau Veritas vastu hukkunud omaste grupi algatatud kohtuprotsess Prantsusmaal on ainus, mis on pärast katastroofi algatatud.

Autori sõnul on reederfirmad Nordström & Thulin ning Estonian Shipping Company ostnud end vastutusest vabaks, jõudnud omavahel kokkuleppele hukkunute omastele ja kindlustusfirmadele makstavates kahjutasudes ning kindlustusraha vastu võtnud inimesed on lubanud reederfirmasid mitte kohtusse kaevata ega rahalise kahjutasu lepingute sisu avalikustada.

Tallinnast Stockholmi teel olnud parvlaev Estonia läks tormisel Läänemerel põhja 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852 ja sellest pääses eluga 137 inimest. Rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuande järgi põhjustas laevahuku konstruktsiooniviga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 1)