Pärast seda, kui Saaremaa lihatööstus lõpetas lammaste kokkuostu ja tapateenuse, on maakonna lambaomanikel loomade tapmis- ja realiseerimisvõimalused piiratud. Seda rohkem on hakanud õitsema liha kokkuostjate äri, kes ei hooli seadusega määratud tapmistingimuse täitmisest või mittetäitmisest. Suuremate lambakasvatajate sõnul on n-ö „mitteametlikku lammast” igal pool müüa.
Eestis kehtiva loomakaitseseaduse kohaselt võib põllumajanduslooma tappa ainult selleks tunnustatud ettevõttes – tapamajas. Oma tarbeks tapmise puhul peab olema veterinaaridelt võetud vastav tõend (näiteks tuleb üle 12-kuu vanuselt lambalt võtta ajuproov) ning taoliselt tapetud lammast tohib realiseerida vaid tõesti oma tarbeks, s.t mitte müüa. Saaremaal tegutsevad kokkuostjad ei hooli aga lamba vanusest ega sellest, kus loom tapetud on.
Kümneid oma tarbeks tapetud lambaid
Saaremaa veterinaariakeskuse juhataja Toivo Jürissoni sõnul ei ole säärane liha kokkuostmine tema jaoks eriti suur uudis, kuna lehtedest võib taolisi kuulutusi lugeda iga päev. Jürisson kinnitab, et oma tarbeks ei keela lammast keegi tappa, kui veterinaararst on tõendanud, et lammas on terve. Küll aga paneb Toivo Jürissoni imestama, kui keegi on oma tarbeks 5–6 lammast tapnud. „Kuhu nad pannakse, ise ei suuda neid keegi ära süüa,” küsib Jürisson.
Lamba arvelt mahavõtmine oma tarbeks tapmise puhul ei ole keeruline, lisaks kasvatavad paljud väiksemal hulgal loomi neid registreerimata. PRIA (Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) Saaremaa büroost kinnitati, et praegusel aastaajal, kui käes on aruandluse esitamise aeg, märgitakse vastavasse vormi suhteliselt tihti, et lammas on tapetud oma tarbeks, ning nii mõnigi kord on arv üpris suur.
Imelikke numbreid oma tarbeks tapmise puhul kinnitab ka lambakasvataja Veiko Maripuu. „Näiliselt näidatakse jah, et oma tarbeks. Nähtavasti teeb seda enamik lambakasvatajaid, aga kui paljud seda tunnistada julgevad,” arutleb Maripuu olukorra üle, kus paberil näidatakse, et oma tarbeks on tapetud korraga kümneid lambaid. Tema arvates on mõistetav, kui jõulude või jaanipäeva paiku läheb looja karja 3–5 lammast, kuna siis on suuremad pidustused ja liha antakse ka sugulastele-tuttavatele.
Taoline olukord pole probleemiks ainult Saaremaal, vaid kogu Eestis. Maripuu sõnul on tehtud statistikat, millest selgub, et ametlikult tapetakse Eestis vaid 20% lammastest. Paraku ei taha lambakasvatajad luua ühist rinnet säärase käitumise vastu. „Me oleme ammu seda juba rääkinud ja lambakasvatajad ei koondu,” kurdab Veiko Maripuu.
Lambad mustalt turule
Kokkuostja leidmine ei ole probleem, nendeni võivad juhatada lambakasvatajad või isegi tavalised ajalehekuulutused. Tegutsemine käib täiesti avalikult.
Oma tarbeks tapmisena näidatud ja seejärel mahamüüdud lamba liha läheb Saaremaalt peamiselt pealinna turulettidele. Maripuu sõnul on näiteks Tallinna keskturg koht, kuhu sel kombel kokkuostetud lambaliha müüakse.
„Osaliselt läheb ka restoranidesse, tegelikult on seda igal pool meie ümber. Seda mitteametlikku lammast,” lisab Maripuu.
Lihatööstusega seotud olnud inimeste sõnul on Tallinna turud nii tugevasti korrumpeerunud, et ükski ametnik, kes peaks tegelikult liha päritolu kontrollima, ei julge turuväravast kaugemale minnagi.
Saaremaal tegutsevad kokkuostjad pakuvad inimesele lihakilost 38–42 krooni, lihatööstus pakkus viimasel tapateenuse osutamise kuul 38 krooni. Samas müüdi lambaid kokkuostjatele juba ka sel ajal, kui tööstus veel tapateenust osutas, kuna kokkuostjad ei küsi lamba vanust. Lihatööstus ostis aga ainult kuni aastaseid noorloomi.
Pabereid pole vaja
Lisaks sellele, et lambakasvatajatel on liha ametliku realiseerimisega kitsas käes, on järjekorrad ka kokkuostjatel. Oma Saar helistas kahele loomapidajate seas tuntud inimesele ja pakkus neile lahkesti lambaid müüa.
Kuressaare turul lihapoodi pidav Raul Pihlas oli telefonikõne peale valmis kohe liha ostma. Pihlase sõnul tullakse kohale, kaalutakse lammas ja makstakse kohe ka raha.
Noore lamba eest on võimalik saada 38 krooni kilost, vanema lamba eest 22–24 krooni.
Hind oleneb rasvaprotsendist. Küsimusele tapmisvõimaluste kohta ütles Pihlas, et kui tööstusega saab kokkuleppele, siis saab seal tappa ja sealt ka tõendi. Aga kui saab kodus ise ära teha, siis pole vaja mingeid pabereid. Soovituseks öeldi veel kaasa, et lambarümp peab kaaluma vähemalt 15 kilo.
Raivo Lõbus Kihelkonnalt ütles, et temal on käed jalad tööd täis ja enne novembrit ta liha ei osta.
Kuuldes konkurendi hinnapakkumist, sõnas ta, et noore lamba eest maksab tema 40–42 krooni kilost.
Kui küsiti looma tapmise ja tõendite kohta, soovitas ta tappa tapamajas, kuid kui seal ei saa, siis võib-olla ei olevat ka mingeid tõendeid vaja.
Raul Vinni, Evely Aavik
Loading ...
Lehetegijad! Ärge solvuge piiratud mõistusega kadedate peale ja jätkake samas vaimus. Teie leht on pidevas positiivses arengus. Ja juba ette süüdistati teid kallutatuses ja kartsin minagi. Olen sügavalt üllatunud, et olete niivõrd arukad ja sõltumatud olnud. Tellisin varem teist kohalikku lehte ja jätsin asja pooleli, sest just seal olid omad “pühad lehmad”, kelle lollustest kunagi lugeda ei saanud.
Kas artiklis oli midagi valesti? Valesti on aga kindlasti midagi sinu mõttemaailmaga. Ega probleemi ei ole, on ainult skeemid ja tellimused ja varsti tulevad hõbedased mehikesed ja viivad su ära.
tapan viis lammast-üks endale,teine õele,kolmas vennale,neljas emale ja viies ämmale.ja mis nii väga siis ühes lambas liha on? paari kuu pärast uuesti.aga keegi jääb vist vahelt mingist rahast ilma(kõik load maksavad)ja kohe kisa majas.on vist olemas kaks euroopa liitu-teine meiesuguste jaoks,sest osades riikides küll sellised seadused puuduvad.
Ja nüüd toimab Toivo kapates turule.Imestab – kuidas nõnda,ostad niisama lamba ja müüd?Tegelikult ta ju teab seda, aga lolli peab kah mängima.Eestlased oma euronormitamisega on lolliks pööranud.Võta me näiteks saksamaa – sellid suitsetavd kus tahavad, kah euroopa liit.Need kraanikausid ja asjad… .Veelgi hullem on kahepalgeline ametnik, kes oma taburetist kahe käe ja jalaga kinni hoiab.Ootame ja vaatame, mis ta ütleb!
on ikka üks tõeline ametnik, kes ise ei otsusta midagi, kuid oma kiusliku ja iriseva meelelaadi tõttu annab vastuolulisi korraldusi, mille tulemusel ta rohkem segab kui abistab tootmise ja vahendustegevuse korraldamist. Üks kunagistest tema kolleegidest on avaldanud aastaid tagasi arvamust ja seda ka Toivokesele endale õelnud, et ta ei lähe vist isegi si.ale ennem kui on ministeeriumist loa saanud! Reaktsioon olevat olnud kiire ja ootuspärane: “Ma kaeban sinu peale ministeeriumisse”.
Artikli autorid kirjutavad küll probleemist, kuid see on ilmselt informatiivne üllitis, midagi ilmateate moodi. Veiko Maripuu arutas sellel teemal ka lambapäeval, kuid vaatamata sealse kvoorumi “öige! öige!”hõisetele ei osanud keegi lahendust pakkuda.
See, et poes ei ole lambaliha, on eesti kaubanduse “ketistumise” viga: Selver’ites pole kuna nad saavad liha Rakvere LK-st, see aga lambaga ei tegele, Saaremaa TÜ on Tallinna hulgiladude lõa otsas, nendes aga lambaliha pole.
Lambad pole raisku läinud, Aivar Kallase poolt märgitud Tallinna turgudel valitsev “vene mahvija” on tänulik kunde saarlastele – Tallinna turg saab liha, anonüümsed vahendajad oma kui Eesti lihatöösturid ei taha osa saada. Ükski äri ei ole must kuni on kehtiva valitsuse poolt aktsepteeritud. Kuna oma tarbeks ei keela lammast keegi tappa, siis seda tehaksegi – ühtegi neist ei tapeta võõrastele, kõik on ju omad inimesed! Ja see on hea, omad annavad ka raha. Oleme elujõuline ja leidlik rahvas – lahendus leidub alati.
Imestama paneb kõige rohkem see, et kurdetakse ju demokraatliku äritegevuse teemal – ettevõtja vabadus un valida endale tegevussuund. Loomulikult on kahju, et eesti toiduanetetööstus on lühinägelik – piimatootjad on tasapisi väljasuretatud, tarbijate seas populaarse ja tervisliku lambaliha töötlemise vehitakse teha sealihatooteid … Muide, Saaremaa Lihatööstus kuulub saarlasele V.Leedole. Selmet toetada ja innustada saarlasi, olla armastatud ja austatud saare “isake”, käitub Leedo kui “Buxhööden” Muhus 100 aastat tagasi. Erinevus V.Leedo ja O.Kruuda vahel on nende sotsiaalne heldus – teine on kuulus sponsor, esimene teada-tuntud Mogri-Märt!
Tänaseks on lambakasvatajtel lätlaste eeskujul väljakujunemas ka Euroopa kanalid ja kui leedod ükskord ärkavad, on rong juba läinud.
Lasen samuti tappa paar tükki ühel päeval. Kui peret on, siis saab üsna kiiresti otsa – suitsu, soola jne.jne. Aga lihakombinaat anti küll häbematult kommar arne lemberi, kajar lemberi isa poolt leedole. Arvan, et maripuu sead lõpetavad enne, kui saarlaste lambad. Edu meile häbematute nn.endiste tegelaste äride põhjalaskmisel. Nad ei ole seda väärt, et neid kummardada. Nad on häbematud ja ülbed käkid – leedod, saagpakud, viilupid , libligud jne. teised saaremaa paksud. O.A. PK-st
See on üks paljudest näitajatest, kuida Eesti majandus põhja lastakse. Loodan, et Põllumajandusministeerium või valitsus midagi ette võtab, vastasel korral lambakasvatus tuleb kaotada. Siiani tegeleb ministeerium psedoprobleemidega (kuulus kiluuuring jne) ja tekitab ise probleeme.
kuna leht mis probleemi tõstatas kuulub isakesele siis on tegu tellimuslooga. lihakombinaat lõpetas lammaste kokkuostu puht ärilistel eesmärkidel-hinna alla löömiseks. kuna on tekkinud siiski piisavalt kanaleid lammaste realiseerimiseks ja isakese poliitika – ma olen siiski nii hea ja hakkan teie lambaid vastu võtma aga nüüd siis sellise hinnaga- kipub läbi kukkuma, siis sellest ka solvumine ja artikkel endale kuuluvas lehes. siiski leheneegrid. kas te tõesti rohkem nimesid ei suutnud tuvastada? tõeliselt s..tt töö. teistele kuluks ka reklaam ära. nii Muhus, Orissaares, kui Leisis.
miks kohe kiputakse arvama, et tellimustöö? kas os pole mitte ennast näidanud sellise lehega, kes eriti ei tee vahet mis erakonnast või kuskilt keegi on? masendav kui kibestunud võivad mõned olla.
Põllumajandusministeerium või valitsus ei ole turumajanduslikud institutsioonid. Eesti majandus lastakse põhja Eesti ettevõtete poolt. Ega siis sellepärast lambakasvatajad oma tööd tegemata ei jäta, turg lihtsalt mujale, toodangut tarbivad need kes seda hindavad. See, et meie valitsusasutused tegelevad ebamaiste asjadega on loomulik – nad elavad ka ebamaisuses!
Kes ise end ei aita, ei aita seda ka jumal ning loota võib vaid endale! Mingi mütoloogiline lambakasvatajate selts on kui padjaklubi aga noh, inimesed on ikka oma puuslike juures käinud, kas abi sealt on sealt saadud, on isejutt.
irv “eriti ei tee vahet”. aga mõnikord siiski
ajalehe – ühiskonna valvekoera – asi ongi ju probleeme käsitleda, mitte neid lahendada; selle loo normaalne lahendus peaks ikkagi tulema lambakasvatajate, toiduainete(liha-)tööstuste, kaubanduse ja riigi koostöös.
neile naiivsetele aga, kes igal pool ainult tellimustööd näevad, võiks ju soovitada näppudel üles lugeda, mitut ajalehte Eestis nad ausalt täiesti sõltumatuks saavad pidada. Selles valguses pole Oma Saarel viga midagi, sõltumatum igatahes kui näit Postimees.
Jumal tänatud, kokkuost tegutseb ja kui üks kaob, küll tekib uus- kaup on ju olemas ja ootab realiseerimist, samuti on tarbija olemas. Seda häda nüüd ka pole, et ei leiduks vahendajaid. Nii et probleemi nii väga polegi. Järjekord on kokkuostjatele sügisel küll, aga kombinaati oli samuti. Sügisel ikka sedasi olnud. Vahendamistasu paneb keegi ikka tasku, kui mitte kombinaat, siis keegi muu. Ajaleht võib kirjutada ja lambakasvatajate selts asja arutada, aga teha pole midagi. See selts nagu oleks ja nagu ei oleks ka. Parem, kui ise hakkama saad. Ja eks saadaksegi.
ega muud häda polegi kui et veterinaarkontolli puudumise tõttu ei tea iial arvata, millega nakatatud liha turult kotti pistad. aga mis muudkui head isu sööjatele, loodetavasti on neil hea seedimine…
ühinen bakteriga. et ei maksa siis imestada kui turult ostetud liha mingi kahtlase asjaga nakatatud on. keegi ei tee kindlaks kust liha tuli või kuidas teda tapetud on.asi ka selles, et lambaid, nii nagu ka teisi loomi, tuleb tappa uinutiga jne, mitte vanade heade kommete kohaselt, et nuga kõrisse. mõelge, enne kui turulammast sööma hakkate. head isu.
Toiminud siia maani kontrollita ja vaeguseid pole.Kas peale kontrolli muutub seeditavamaks? Point on selle, et Toits ütleb . “Üllatus üllatus !”. siis ei räägi tõest juttu!
Ühe paberiga võid sada lammast letist läbi lasta, kui huvi on. Väike vorst Toitsile ja silm läheb kinni. Sellel vorstil on üks teine nimi kah, aga see selleks. Hästi kole, kui nüüd hakatakse rääkima, et – uskumatu lugu. Riik on Euroopastumise teel hulga viletsaid seadusi vastu võtnud. veelgi hullem, kui ametnik neid tähte närides täidab.See lihtsalt sunnib maksupettusega tegelema. Ei saa ju ühest paberiga lambast tekitada mitme lamba käivet. Kaob number deklaratsioonist ja riik selle jagu vaesem. Turgude valem Eestis ongi sularaha. ja suhteline odavus. Oleks käibed kontrollitavad, poleks sellise hinnaga seal lamba lõhnagi! Lamba kasvatamisel saadakse käibemaks kätte paremal juhul kütuselt, mis läheb veoks turule ja maamaks karjamaalt. Ülejäänud osale ei teki mingit maksu.
O.A.PK -st on üks Saaremaa Tiit Madisson. Ta on ilmselt nii verbaalselt, kui seksuaaselt rahuldamatu.Pole mingi tema poolt mainitud kodanike eriline kummardaja, aga samas neid milleski süüdistada on kohutavalt saamatu. Leedo on loomulikul süüdi kõigi maailma väinade ületamises ja lihakombinaatide omamises.Saagpakk on kõikide maailma lammaste vaenlane.Viilup mõttetu autoritaarne juht, kes suutis farmerite omanduses olevat vabrikut jalul hoida. Liblik see Liis Lassi Saaremaale tooja. Sa O.A. osta endale suur peegel! vaata sinna sisse, kammi pea, aja habe ja lõhnasta ennast parima lõhnaga.Usu mind – hästi vaadates näed kurjust lahkumas peegli paremast ülanurgast. Seniks hinga kümme korda sügavalt sisse ja tee endale ingveri tee! Päikest ja kuud soovides, sinu kommentaaride tulihingeline austaja.