Saaremaal lokkab must lambalihaäri (18)

Saaremaal lokkab must lambalihaäri

 

Pärast seda, kui Saaremaa lihatööstus lõpetas lammaste kokkuostu ja tapateenuse, on maakonna lambaomanikel loomade tapmis- ja realiseerimisvõimalused piiratud. Seda rohkem on hakanud õitsema liha kokkuostjate äri, kes ei hooli seadusega määratud tapmistingimuse täitmisest või mittetäitmisest. Suuremate lambakasvatajate sõnul on n-ö „mitteametlikku lammast” igal pool müüa.

Eestis kehtiva loomakaitseseaduse kohaselt võib põllumajanduslooma tappa ainult selleks tunnustatud ettevõttes – tapamajas. Oma tarbeks tapmise puhul peab olema veterinaaridelt võetud vastav tõend (näiteks tuleb üle 12-kuu vanuselt lambalt võtta ajuproov) ning taoliselt tapetud lammast tohib realiseerida vaid tõesti oma tarbeks, s.t mitte müüa. Saaremaal tegutsevad kokkuostjad ei hooli aga lamba vanusest ega sellest, kus loom tapetud on.

Kümneid oma tarbeks tapetud lambaid

Saaremaa veterinaariakeskuse juhataja Toivo Jürissoni sõnul ei ole säärane liha kokkuostmine tema jaoks eriti suur uudis, kuna lehtedest võib taolisi kuulutusi lugeda iga päev. Jürisson kinnitab, et oma tarbeks ei keela lammast keegi tappa, kui veterinaararst on tõendanud, et lammas on terve. Küll aga paneb Toivo Jürissoni imestama, kui keegi on oma tarbeks 5–6 lammast tapnud. „Kuhu nad pannakse, ise ei suuda neid keegi ära süüa,” küsib Jürisson.

Lamba arvelt mahavõtmine oma tarbeks tapmise puhul ei ole keeruline, lisaks kasvatavad paljud väiksemal hulgal loomi neid registreerimata. PRIA (Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) Saaremaa büroost kinnitati, et praegusel aastaajal, kui käes on aruandluse esitamise aeg, märgitakse vastavasse vormi suhteliselt tihti, et lammas on tapetud oma tarbeks, ning nii mõnigi kord on arv üpris suur.

Imelikke numbreid oma tarbeks tapmise puhul kinnitab ka lambakasvataja Veiko Maripuu. „Näiliselt näidatakse jah, et oma tarbeks. Nähtavasti teeb seda enamik lambakasvatajaid, aga kui paljud seda tunnistada julgevad,” arutleb Maripuu olukorra üle, kus paberil näidatakse, et oma tarbeks on tapetud korraga kümneid lambaid. Tema arvates on mõistetav, kui jõulude või jaanipäeva paiku läheb looja karja 3–5 lammast, kuna siis on suuremad pidustused ja liha antakse ka sugulastele-tuttavatele.

Taoline olukord pole probleemiks ainult Saaremaal, vaid kogu Eestis. Maripuu sõnul on tehtud statistikat, millest selgub, et ametlikult tapetakse Eestis vaid 20% lammastest. Paraku ei taha lambakasvatajad luua ühist rinnet säärase käitumise vastu. „Me oleme ammu seda juba rääkinud ja lambakasvatajad ei koondu,” kurdab Veiko Maripuu.

Lambad mustalt turule

Kokkuostja leidmine ei ole probleem, nendeni võivad juhatada lambakasvatajad või isegi tavalised ajalehekuulutused. Tegutsemine käib täiesti avalikult.

Oma tarbeks tapmisena näidatud ja seejärel mahamüüdud lamba liha läheb Saaremaalt peamiselt pealinna turulettidele. Maripuu sõnul on näiteks Tallinna keskturg koht, kuhu sel kombel kokkuostetud lambaliha müüakse.
„Osaliselt läheb ka restoranidesse, tegelikult on seda igal pool meie ümber. Seda mitteametlikku lammast,” lisab Maripuu.

Lihatööstusega seotud olnud inimeste sõnul on Tallinna turud nii tugevasti korrumpeerunud, et ükski ametnik, kes peaks tegelikult liha päritolu kontrollima, ei julge turuväravast kaugemale minnagi.

Saaremaal tegutsevad kokkuostjad pakuvad inimesele lihakilost 38–42 krooni, lihatööstus pakkus viimasel tapateenuse osutamise kuul 38 krooni. Samas müüdi lambaid kokkuostjatele juba ka sel ajal, kui tööstus veel tapateenust osutas, kuna kokkuostjad ei küsi lamba vanust. Lihatööstus ostis aga ainult kuni aastaseid noorloomi.

Pabereid pole vaja

Lisaks sellele, et lambakasvatajatel on liha ametliku realiseerimisega kitsas käes, on järjekorrad ka kokkuostjatel. Oma Saar helistas kahele loomapidajate seas tuntud inimesele ja pakkus neile lahkesti lambaid müüa.

Kuressaare turul lihapoodi pidav Raul Pihlas oli telefonikõne peale valmis kohe liha ostma. Pihlase sõnul tullakse kohale, kaalutakse lammas ja makstakse kohe ka raha.

Noore lamba eest on võimalik saada 38 krooni kilost, vanema lamba eest 22–24 krooni.

Hind oleneb rasvaprotsendist. Küsimusele tapmisvõimaluste kohta ütles Pihlas, et kui tööstusega saab kokkuleppele, siis saab seal tappa ja sealt ka tõendi. Aga kui saab kodus ise ära teha, siis pole vaja mingeid pabereid. Soovituseks öeldi veel kaasa, et lambarümp peab kaaluma vähemalt 15 kilo.

Raivo Lõbus Kihelkonnalt ütles, et temal on käed jalad tööd täis ja enne novembrit ta liha ei osta.

Kuuldes konkurendi hinnapakkumist, sõnas ta, et noore lamba eest maksab tema 40–42 krooni kilost.

Kui küsiti looma tapmise ja tõendite kohta, soovitas ta tappa tapamajas, kuid kui seal ei saa, siis võib-olla ei olevat ka mingeid tõendeid vaja.

Raul Vinni, Evely Aavik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 557 korda, sh täna 1)