Kuressaare ja Kaarma võivad torude ehitamiseks saada KIK-ilt 60 miljonit krooni

Saaremaa omavalitsused on pettunud riigi otsuses suunata abiraha esmajoones üle 2000 elanikuga asulate vee- ja kanalisatsiooni väljaehitamisse, mille tulemusel saavad oma vajadused rahuldatud eelkõige Kuressaare linn ja Kaarma vald.

Kuressaare linnale ja selle lähiümbrusele võib projekti raames tulla lähiajal vähemalt 60 miljonit krooni lisaraha.

Keskkonnaministeerium avalikustas möödunud nädalal alamvesikondade veemajandusprojektide kallinemise katteks riigieelarvest eraldatavate vahendite jaotamise põhimõtted. Lisavahendeid eraldab riik vaid üle 2000 elanikuga asulate reoveekogumisala projektidele, ülejäänud projektide täies mahus elluviimine lükkub hilisemale perioodile.

Riik suunab jõupingutused üle 2000 elanikuga asulate reoveepuhastuse kordategemiseks tulenevalt EL asulareovee direktiivi nõuetest.
Saare maakonnas saab uue rahastamiskava kohaselt lisaraha torustikuprojekt, mis hõlmab Kuressaare linna ning linnaga piirnevaid Kudjape ja Laheküla asulat Kaarma vallas.

Praeguste andmete kohaselt vajab Kuressaare linna ja Kaarma valla projekt täiendavalt 180 miljonit krooni, millest Keskkonnainvesteeringute Keskus on praeguses seisuga valmis rahastama 60,4 miljoni krooni ulatuses. Kas ja kui palju võib lisaraha tulla riigieelarvest, arutab vabariigi valitsus neljapäeval.

Ülejäänud veemajandusprojektis osalevad Saare maakonna omavalitsused saavad teostada töid vaid olemaoleva 266 miljoni krooni suuruse eelarve raames. Ehitushindade tõusu arvestades jääb tööde maht ilmselt 2,5 korda väiksemaks, kui seni kavandatud ning nii mõnigi küla jääb loodetud veetrassist esialgu ilma. Raha väikeasulate veemajanduse kordategemiseks saab uuesti taotleda aastatel 2009– 2010.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Antti Tooming ütles Oma Saarele, et omavalitsused peavad tööde tegemisel lähtuma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast ja rahastama vaid kõige olulisemaid objekte. “Omavalitsused peavad ise teadma, millised on kõige suuremad valupunktid ja mis tuleks olemaoleva rahaga ära teha,” lisas ta.

Saaremaa omavalitsuste liidu volikogu juhi Raimu Aardami sõnul on veemajandusprojektiga liitunud omavalitsused uue rahastamiskava valguses suhteliselt nõutus olukorras. “Oleme lubanud omavalitsustes veeprobleemid lahendada, aga praegu kaugeneb selle lubaduse täitmine väikeasulates pehmelt öeldes määramatusse ja projekt on osutunud kasulikuks eelkõige Kuressaare linnale ja Kaarma vallale,” rääkis Aardam. “Kus on täna jõukust, sinna tuleb jõukust juurde ja heaolu suureneb,” lisas ta.

Aardami sõnul on praeguseks muutunud küsitavaks, mis kasu saavad omavalitsused seoses sellega, et hakkasid AS-i Kuressaare Veevärk osanikuks. “Selle suure vee-ettevõtte loomisega on olnud väga palju probleeme ja nüüd on kogu projekt meie jaoks liiva jooksnud.”

AS-i Kuressaare Veevärk osanike ringist väljaastumist Raimu Aardam esialgu mõttekaks ei pea, kuna projekti olemasolev raha on vaja kätte saada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)