Kuressaare lennuvälja laiendamisest sõltub Saaremaa majandusedu (4)

Kuressaare lennuvälja laiendamisest sõltub Saaremaa majandusedu

 

Saarlased ei kujuta “suurele maale” pääsemist päris ilma lennuliikluseta enam ette. Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel pidas Jak 40 Saaremaa pealinna ja Tallinna vahel suviti ühendust koguni neli-viis korda päevas. “Metsavahiga” said saarlased Pärnusse, Viljandisse, Tartusse ja Kärdlasse.

Nüüdseks on Kuressaare lennujaamast saanud rahvusvahelisi lende teenindav transpordisõlm. Kuressaarest saab lennukiga Stockholmi, Helsingisse ja Riiga. Siseriiklikel liinidel võib lennata Tallinna ja Ruhnu. Tõsi, võrreldes aastakümnete taguse ajaga saab Saaremaalt Tallinna harvemini, Tartusse, Viljandisse, Pärnusse ja Kärdlasse üldse mitte.

Samas oli 9. oktoobril, kui avati pidulikult Estonian Airi uus lennuliin Tallinn–Kuressaare–Stockholm, tunda regionaalliinide käivitamise ja lennuvälja moderniseerimise osas värskemaid tuuli puhumas. Enamik saarlasi näeb lennuvälja laiendamises edu Saaremaa majandusele.

Juhan Parts: lennuvälja laiendamine olgu realistlik

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi hinnangul teeb regulaarliin lennujaamast lennujaama. Ministri sõnul tuleb lennujaama edasist laiendamist jätkata.

“Tallinna lennujaama juhtide nägemus Kuressaare lennujaama tulevikust on realistlik. Siin tuleb silmas pidada seda, kui palju suudab Saaremaa atraktiivne olla. Mul ei ole midagi väga kõrgete ambitsioonide vastu, mida saarlased on välja käinud. Arvan, et peame maksumaksja raha ühte või teise kohta paigutades käituma majanduslikult vastutustundlikult.

Kui aga vaadata realistlikult lennuliikluse tulevikku, siis on ilmselt paratamatu, et Kuressaare lennuväli peaks saama 45 meetri laiuse ja 2000 meetri pikkuse lennukite stardi- ning maandumisraja.

“See nõudlus peab olema reaalne. Me ei saa rääkida, et kusagilt hakkavad siia lendama Boeingud või Airbus 380-d. Realistidena peame vaatama, mis toimub lennundusäris. Tavaliselt maanduvad Kuressaare-suuruste linnade lennuväljadele mitte suuremad kui 70–90 reisijat mahutavad lennukid. See on professionaalsete lennundustöötajate arvamus.”

Võttes lennuliiklust tervikuna, on lennuk väikesaartega ühenduse pidamiseks hädavajalik. Miks mitte taastada lennuliiklus Kuressaarest Pärnusse, Viljandisse ja Tartusse?

“Siin on üks asi, mida riik peab igal juhul tegema, ja teine asi inimeste jõukuse kasv, mis tähendab potentsiaalseid lennureisijaid. Kui me vaatame väikesadamates olevaid purjekaid, siis näeme, et inimesed saavad endale lubada küllaltki kallite veesõidukite soetamist. Usun, et see aeg tuleb, kus inimesed tahavad lennukiga ka näiteks Viljandisse lennata. Riik peab astuma samm sammu järel ja Tartu lennujaam on kindlasti üks prioriteete selles valdkonnas. Heameel oli kuulda, et Estonian Air kavandab ka Tartus regulaarliini avamist. See eeldab muidugi Tartu lennujaama infrastruktuuri väljaarendamist. Väikesaartega nagu Kihnu ja Ruhnu peab lennuühendus jääma, Kärdlaga samamoodi. Selle peab riik regionaalpoliitiliselt tagama.”

Hotellide ja spaade külastatavus on lennuliiklusest otses sõltuvuses

Hotelli Saaremaa juhataja Heldur Allese lendas reisijana 9. oktoobril Estonian Airi 33-kohalisel lennukil Saab 340 Tallinnast Kuressaarde. Majutus- ja spaateenuseid pakkuva hotelli juhil on sidemeid nii soomlastega, kes lendavad Kuressaarde Helsingist, kui ka mujalt Saaremaad külastavate inimestega. Millise osatähtsuse annab ärimees lennuühendusele?

“Iga uus liin on saarlastele väga vajalik. Sellest ei tõuse tulu üksnes hotellidele ja spaadele. Kasulik on see ka käsitöölistele, toitlustus- ja kaubandusettevõtetele ning teistegi elualade esindajatele. ”

Ilmselt tuleb siin silmas pidada ka sügis-talvist hooaega, kui autoturistid maakonda vähem külastavad.

“Nii see ju ongi. Lennuliiklus annab Saaremaa külastamiseks fantastilised võimalused. Lennureisijad säästavad väga palju aega. Näiteks Stockholmist saab lennukiga Kuressaarde vaid 55 minutiga.”

Paljud AS-i Kuressaare Sanatoorium kliendid välismaalt kasutavad Saaremaale saamiseks lennukit. Kuressaare Sanatooriumi juhatuse esimees Toivo Ast on selleks ise piiri taga palju selgitustööd teinud.
“Meie kliendid lendavad nii lennukitega kui tulevad ka laevadega.

Logistiliselt võttes on aga lennuliikluse arendamine niivõrd tähtis, et seda tuleb jõudsalt arendada. Vene klient pääseb Eestisse praegu praktiliselt vaid rongi ja bussiga. Ootame aega, millal avatakse lennuliin Peterburiga. Hiljutisel Peterburi messil kogesime, et meie spaade vastu tuntakse huvi. Poliitilises plaanis ei ole turismifirmade esindajatega suheldes tunda mitte mingisuguseid tagasilööke. Saaremaale sõidul on põhiprobleemiks logistika. Näeme siin perspektiivi lennuliikluses, sest piiriületused busside ja autodega võtavad kole palju aega.

Oleme endid aktiivselt Saksamaalgi tutvustanud. Loodame sealtki Saaremaale tšarterlende. Neid lende tehakse reeglina suuremate lennukitega ja seepärast peame Kuressaare lennuvälja moderniseerimist väga tähtsaks. Loodame, et otsused selles osas võetakse vastu positiivsed.”

Heldur Allese: “Hoiame pöialt Kuressaare lennujaamale. Tähtis, et Eesti vabariigi valitsus teeks meie lennujaama jaoks õiged otsused. See on vajalik kogu Saaremaa jaoks ja Eesti regionaalpoliitika arenguks üldse.”

Detailplaneeringu järgi võiks Kuressaares olla suurem lennuväli

Kuressaare abilinnapea Kalle Koov oli üks neist, kes jagas Kuressaare lennuväljal valitsusjuhile selgitusi, miks saarlased eelistavad pikemat ja laiemat lennurada.

“Kui detailplaneeringu kohaselt võiks Kuressaares olla 45 meetri laiune ja 2000 meetri pikkune lennurada, siis miks mitte seda valmis ehitada. Lennukompaniid hakkavad asja vastu huvi tundma siis, kui tingimused loodud.”

Kohalikul omavalitsusel võivad olla üllad plaanid, kuid lennujaama laiendamisel on suur osa riigil.

“Selles osas ma ministrit aktsepteerin, et eelkõige tuleb kõiki asju kaaluda ja alles siis otsuseid langetada. Sellegipoolest on emotsionaalsete võimaluste loomine väga tähtis argument, sest kui praegu ei oleks nii head lennujaama kui see siin, poleks ka Estonian Air uut lennuliini käivitanud. Sellegi taga on majanduslikud arvestused, mis loovad mingid eeldused.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 73 korda, sh täna 1)