Kaasmaalased ja Archimedese seadus (2)

Eelmise nädala peateemad olid integratsioon ja sõnale “muulane” vastete otsimine Eesti Päevalehe algatusel – arvamusi, sõnaseletusi ja uudissõnu laekus internetti 700 ringis, kusjuures venekeelne DELFI oli seekordses arutelus kõige rahulikum. Reedene Päevaleht tegi kokkuvõtted. Sõnale „muulane” pakuti paarkümmend vastet, mõni neist üsna kummastav.

Mis minusse puutub, siis ma ei saa sellest jamast üldse aru: milleks või kellele on seda üht, ainsat ja ülitäpset terminit tarvis? Meil on ju kogu aeg olnud olemas kaunis ja täpne sõna kaasmaalane, millele võib siis lisada ka kuuluvuse rahvusvähemusse – eesti-venelane, eesti-sakslane, eesti-lätlane, eesti-soomlane… Kui siia juurde veel mõelda, et eesti keelele on liitsõnad väga omased.

Aga arutelude krooniks ilmus üleeilses EPLis suur, üle-leheküljeline pealkirja-monstrum “IRAAKLANE EESTIS: MÕELGE, KUIDAS NÄIDATA HUMANITAARSET PALET”. Ja ei lugenudki pealkirjast välja, kas seda humanitaarset palet peab näitama iraaklane või peame seda tegema meie…

Teine tore teema oli eelmisel nädalal integratsiooniprogramm: ongi aeg selle tegemist alustada, sest vabariik ju alles 16 aastat vana! See teade pani mu suisa rõõmust hüppama: viimaks ommeti!, kuidas me varem selle peale ei tulnud?!

Integratsiooni asemele pakkus Ain Kaalep juba aastaid tagasi toredat omasõna lõimumine ja ma ei suuda aru saada, miks see ametnike hulgas ikka veel käibele ei tule.

Veel. Mind häirib kohutavalt, et Kanal2 ei väsi vähemalt kord nädalas näitamast aprillisündmuste videolõikusid. Nagu kardaksid toimetajad, et asi maha rahuneb või ununeb. See ajab mind juba nii vihale, et tundub – lähen varsti kaasmaalaste-venemeelsete poole üle. Puhtast protestist.

Teine teema on ikka ja jälle Kärdla kanalisatsioon ja meie arteesia-veed. Poleks seda asja taas üles võtnud, aga Küla-Karla tuletas meelde. Ent täna puudutaksin vee teist, mitte-arteesia külge.

Nimelt on meie saare pealinn ju väga madalas kohas ehk teisisõnu – vett täis. Kui ühest kohast pinnast tõstad, siis tekib teise kohta heal juhul lomp, halvemal juhul aga suisa tiigikene. Sajandeid on siin kraave kaevatud, ikka astanguliselt, langusega mere poole, et saaks ehitada maja, rajada põllu- või peenramaad.

Nüüd pannakse selle madala maa sisse hiigeltorusid. Nad nimetavad seda kanalisatsiooniks ja seda nõuab Euroopa Liit. Ühte kohta kaevatakse sügavad kraavid ja neisse pannakse jämedad torud. Kraavid aetakse kinni. Siis hakkab varsti kusagil mujal uputama, sest vesi, mille torud välja surusid, otsib väljapääsu.

Archimedes elas Kreekas aastatel 287–212 eKr. Selle nähtuse nimi, mis meil nüüd seoses kanalisatsiooniga toimima hakkab, on hüdrostaatika e Archimedese seadus. Ümberjutustatuna: iga vette asetatud keha tõrjub välja nii palju vett, kui ta ise kaalub. Archimedes avastas selle tõe vannis ammu enne meie ajaarvamist. Pole ime, et oleme selle unustanud. Meie torud on mahulised ja raskest rauast…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 95 korda, sh täna 1)