Repliik: Miks me ei usalda asjatundjaid?

Repliik: Miks me ei usalda asjatundjaid?

 

Mõni aeg tagasi juhtusin lugema Äripäeva intervjuud Hansapanga endise juhi Indrek Neiveltiga. Pani hämmastama, kui arusaadavad selgitused on võimalik anda teguritele, mis kujundavad meie praegust majanduselu.

Neivelt ütleb selgelt, et tänavune majanduskasv tuleb – pronksiöö – tõttu 2% võrra väiksem ehk 4–5 miljardit Eesti majanduse kogutoodangust ja 1,5 miljardit krooni riigieelarvest. Sama kordub ka järgnevatel aastatel.

Neivelt küsib, mis asi on üldse Eesti majandus. Sest meie majandus sõltub suuresti Euroopa majandusest ja kogu jutt Eesti majanduskasvust on suur mull, kuna laenuportfell kasvab aastas 30% SKP-st ja jooksva konto puudujääk on 15 %. Vaid suurest laenamisest tulenev kasv andis poliitikutele võimaluse rääkida suurest majanduskasvust.

Raskeks läheb eksportivatel ettevõtetel ehk tööstuse, turismi ja transiidiga tegelejail. Transiit tuleb aga ainult Venemaalt, kuid meie peaminister on teatanud, et transiiti pole meile vaja (!).

Kogu majanduspoliitikat nimetab Neivelt primitiivseks, mis võimaldab meil tõusta vaid kolmveerandini Euroopa keskmisest tasemest. Meie maksusüsteem soodustab panustamist kapitalile, mitte inimeste teadmistele. Meil on kõrge sotsiaalmaks, ent kapitali investeerimisel tulumaksu ei nõuta. Hiljuti avaldatud uuring näitas, et Eesti on aastal 2050 Euroopa keskmiste riikide hulgas, mitte 15 aasta pärast viie rikkama hulgas. Ka eurot pole enne 2020. aastat Eestisse oodata, kui Euroopa Liit mingeid erandeid ei tee.

Kas valitsus ei võiks mõistlikku nõu kuulda võtta, selmet oma valijate arvel jäärapäiselt vaid valimiseelseid lubadusi täita püüda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)