Euroopa Liit püüdleb uue kokkuleppe poole (1)

Euroopa Liit püüdleb uue kokkuleppe poole

 

Täna lõpeb Euroopa Liidu eesistujamaa Portugali pealinnas Lissabonis eile kokku tulnud mitteametlik Euroopa ülemkogu.

Tippkohtumisel, kus Eestit esindas peaminister Andrus Ansip, tuli liikmesriikide liidritel jõuda poliitilise kokkuleppeni Euroopa Liidu reformilepingu teksti osas, et detsembris toimuval ametlikul ülemkogul oleks võimalik sellele dokumendile pidulikult alla kirjutada. Teise olulise teemana oli ülemkogu kavas arutelu Euroopa Liidu konkurentsivõimest üle üleilmastumise taustal.

Tippkohtumise eel tegi Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso avalduse, milles kutsus liikmesriikide liidreid sel nädalal näitama, et 27 liikmeni laienenud Euroopa Liit suudab edasi liikuda. “Minu sõnum on selge: me peame jätma seljataha institutsionaalse debati. Me oleme kulutanud kuus aastat diskussioonidele institutsioonide ülesehituse üle. On aeg liikuda edasi,” ütles Barroso.

Tema hinnangul tuleb nüüd globaliseerumise väljakutseid, ennekõike finantsturgude arengut ja kliimamuutustega seonduvat silmas pidades keskenduda edasiliikumisele reformileppelt tegelikele reformidele Euroopas kõigi kodanike huvides.

Reformileping, mille lõpliku teksti suhtes loodetakse tänaseks Lissabonis kokku leppida, peaks tegema lõpu kriisile, kuhu Euroopa Liit sattus 2005. aastal pärast ühenduse põhiseaduse tagasilükkamist rahvahääletusel Prantsuse ja Hollandi valijate poolt. Euroopa põhiseaduse lepingu sarnase tervikteksti koostamise asemel muudetakse reformilepinguga olemasolevaid aluslepinguid.

Nii integreeritakse Euroopa Liidu lepingusse Euroopa Liidu üldised põhimõtted ja enamik põhiseaduse lepingus olnud sisulisi uuendusi, Euroopa Ühenduse asutamisleping aga nimetatakse Euroopa Liidu toimimise lepinguks ning see reguleerib liidu eri poliitikaid ja liidu toimimist. Reformilepe demokratiseerib EL-i otsustussüsteemi, annab Euroopa ja rahvusparlamentidele suurema sõnaõiguse ning loobub põhiseaduses ette nähtud välistest atribuutidest nagu Euroopa Liidu lipp ja hümn

Paraku võib kokkulepe ka seekord saavutamata jääda, sest Poola tahab reformileppe teksti lisada klauslit, mis annaks blokeeriva enamuseni mitte ulatuvale riikide rühmale võimaluse otsust “mõõduka aja” võrra ehk mitmeks kuuks edasi lükata. Vastuseks küsimusele, mis juhtub, kui Poola nõudeid ei täideta, ütles president Lech Kaczynski eile, et sel juhul “tuleb diskussioon edasi lükata.” Leppeni jõudmise takistajate tegevus häirib tõsiselt neid riike, kelle eesmärk on kompromissini jõuda. “See oma naba vahtimine ja enesehaletsus peab lõppema,” pahandas Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.

Jagelemine saadikukohtade jaotuse pärast

Lissaboni tippkohtumisel käsitlesid Euroopa juhid ka Euroopa Parlamendi otsust saadikukohade jaotamise kohta 2009. aasta valimisteks.
Euroopa Liidu laienemise tõttu on maailma suurima otse valitud parlamendi liikmete arv pidevalt kasvanud. Kuigi kehtivate reeglite järgi võib Euroopa Parlamendis olla kuni 736 liiget, on Bulgaaria ja Rumeenia liitumise tõttu seal praegu 785 liiget. ELi reformileping näeb ette, et pärast 2009. aasta valimisi jääb parlamenti 750 saadikut.

Möödunud neljapäeval kiitis Euroopa Parlament heaks prantslasest saadiku Alain Lamassoure ja tema rumeenlasest kolleegi Adrian Severini koostatud raporti parlamendikohtade tulevase jaotuse kohta, mis tagaks 492 miljoni eurooplase õiglase esindatuse.

Lamassoure ja Severini raport toetab kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et rahvaarvu ja iga liikmesriigi parlamendikohtade arvu suhe peab varieeruma vastavalt rahvaarvule viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendisaadik, kuid samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem parlamendikohti kui suurema rahvaarvuga riigil. Ühelgi liikmesriigil ei tohiks parlamendis olla vähem kui 6 ja rohkem kui 96 kohta.

Nii esindab uue ettepaneku kohaselt Eesti saadik 224 000 inimesest, Saksa saadik aga 858 729 inimest. 1,4 miljoni elanikuga Eestil kui ühel väiksemal liikmesriigil on parlamendis praegu miinimumarv kohti ja ka reformilepingu järgi jääb meile sama palju – kuus saadikut. Kuid näiteks Saksamaa, kel on aastaid olnud Euroopa Parlamendis 99 kohta, saab neid nüüd 96. Kohtade jaotus vaadatakse uuesti läbi enne parlamendi 2014. – 2019. aasta ametiaja algust ning siis võib saadikute arv praeguse liikmesmaade elanike arvu asemel põhineda Euroopa kodanike arvul.

Kuigi paljude riikide saadikute arv muutub, oli oma kuue saadikukoha kaotamise pärast (praeguse 78 asemel 72) eriti pahane Itaalia. Raporti poolt hääletas 378, vastu 154 ja erapooletuks jäi 109 saadikut, kuid isegi pärast raporti heakskiitmist parlamendis pidid raportöörid Severin and Lamassoure pressikonverentsil küsimustele vastamise asemel end kaitsma Itaalia ajakirjanike tulivihaste rünnete eest.

Alain Lamassoure kinnitas, et parlamendikohtade jagamine on mõistagi tundlik teema, kuid samas ei tohiks rahvuslikud huvid domineerida loogika ja mõistlikkuse üle. Adrian Severin ütles, et mõistab itaallasi, kuid keelitas neid “mitte tapma last (Euroopa Liitu), kelle sünnitamises nad ise osalesid”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 44 korda, sh täna 1)