Mäesuusatamine, üks kena haigus

Mäesuusatamine, üks kena haigus

 

Kes kord on maitsnud mäesuusatamise mõnusid, sel on nakatumine suusapisikuga garanteeritud.

Nii juhtus ka meil koos pojaga, kui sai tehtud esimesed suusareisid Slovakkiasse ja Austriasse. Reisikaaslased mandrimaalt viskasid kildu: “Noh, saarlased, ons teil veesuusad ikka kaasas?” Ju siis ei peeta saarte elanikke suusatajateks…

Nüüd mõned aastad hiljem oleme organiseerinud suusareise ise, suusapisikut on süstitud paljudele uutele algajatele suusahuvilistele. Alguses saigi võetud sihikule Soome Tahko, kus mäed ei ole liiga kõrged ja sõit sinna ei ole väga pikk. Mäelt avanevad ilusad vaated järvedele ja saarestikule, teenindus on sõbralik ja õpetusi jagas meile kohapealne tuttav suusainstruktor.

Paraja suurusega rühmas oli 26 inimest, põhiliselt saarlased, “särtsu” lisas ka pisut mandrieestlasi ning seltskond oli ütlemata tore ja sõbralik.
Tihti mõtlevad inimesed, kel mäesuusatamise vastu huvi oleks, kuid ise seda veel proovinud pole, et see on keeruline ja kallis spordiala. Kujutatakse ette, et seda võivad harrastada ainult “rikkad ja ilusad”, kes siis oma suusavarustuse ja uute suusakostüümidega Alpides üksteise ees poosetavad. Tegelikult see nii ei ole, sest edukalt saab mäesuusatamist harrastada ka Eestile lähemal, võrkpesuta ja kümme tonni maksva suusavarustuseta.

Kohalik elu-olu on Põhjamaade suusakeskustes väga lihtne, kuna tegemist on ju sportliku elulaadiga. Elatakse tavaliselt majakestes, kus on kahekohalised toad, elutuba-köök ja muidugi saun, mida paarutatakse igal õhtul pärast suusapäeva. Kui ei viitsita pärast sauna enam õhtusöögile minna kuhugi restorani, võib edukalt ka ise süüa teha selleks hästi varustatud köögis. Selleks varutakse reisile kaasa pisut toiduaineid juhuks, kui kohapeal ei ole toidukauplust läheduses.

Tavaliselt aga pakutakse suusakeskustes ka õhtusi üritusi, näiteks tantsuõhtuid kohalike bändidega vms. After-ski Soomes on väga tagasihoidlik, st suusasaabastes tantsimist laudade peal kahjuks ei toimu… Ja see ehk ongi reisi ainuke miinus.

Siinkohal pisut julgustust ja häid soovitusi arglikele algajatele suusatajatele
Põhilised põhjused, miks ei saa mäesuusatamisega tegeleda:

KARTUS MÄGEDES SUUSATADA…
Isiklike kogemuste põhjal võin väita, et see on ainult alguse hirm ja sellest saab kiiresti üle. Soovitan osaleda reisil, kus on abiks suusaõpetaja, kes põhitõed selgeks õpetab ja kus mäed väga kõrged ei ole. Siis on asi ainult tahtmises. Sageli ei ole reisikaaslastel aega oma sõpru õpetada, kuna vähest ja kallist aega mägedes tahavad ju kõik kasutada maksimaalselt suusatamiseks.

Meie eelmisel Tahko-reisil moodustasid poole grupist inimesed, kes nägid mäesuuski esimest korda, kuid juba pärast esimesi tunde vuhisesid suusaõpetaja nõuandeid ja õpetusi järgides mägedest alla, rõõmsad oma saavutuste üle.

Maire Leedo, esimest korda suusareisil osalenu:
“Kartsin, et äkki ma ei saa selgeks seda mägedes suusatamist. Ja kas ma ikka julgen… Olukord kujunes aga hoopis selliseks, et mulle hakkas mäesuusatamine meeldima. Kogu asjale andsid vürtsi juurde supervaated mägedelt, ilus loodus, värske õhk ja varakevadine päike. Kavatsen ka edaspidi sellistest mäesuusareisidest osa võtta. Suusakeskusi on ju maailmas palju, kuid alustada tuleb ikka tasa ja targu…”

EI OLE SUUSAVARUSTUST…
Esimest korda mäeleminejale või neile, kes teevad seda ainult korra aastas, ei soovitaks kohe kallist suusavarustust osta. Moed ja mudelid muutuvad ju kiiresti. Palju soodsam on suusavarustust rentida. Suusavarustuse rentijad oskavad algajatele soovitada sobivaid suuski ja samuti antakse grupitellimuse puhul üsna soodne hind.

Bruno Jantra, esimest korda reisil osalenu:
“On tore, kui leidub selliseid eestvedajaid, kes kõik asjad ette ära korraldavad. Ise vist polekski kunagi sellist reisi ette võtnud. Mäesuusa-pisikusse nakatusin täielikult ja nüüd, kui oleks valida suusareisi ja palmireisi vahel, oleks kindel valik esimene. See on igati nauditav füüsiline tegevus, kus kaob ajataju ja ununevad söögikorrad.”

EI OLE ILUSAT SUUSAKOSTÜÜMI…
Mäele suusatama minnes ei pea ilmtingimata soetama endale viimase moe järgi suusakostüümi. Tulla võib ka tavalise vett ja tuult pidava sooja jopega. Samuti ei pea suusapüksid olema ilmtingimata jopega samast komplektist ja sama värvi, kuid olgu kindlasti vettpidavad ja kerge voodriga.
Kostüümi all soovitaks kihiti riietumist: fliisi ja pikkade käistega särki, polot või pikki pükse.

Palju on kiidetud võrkpesu, kuid see on kallis. Kui seda ei ole, võib selle vabalt asendada tavalise pika spordipesuga. Kui on soojem ilm, võib alt ära jätta kas spordipesu või siis soojenduskihi. Kui aga väljas pole tuult ega vihma, võib jope kotti panna ja liikuda fliisi väel.

Varustuse juurde kuuluvad tavaliselt aksessuaarid: päikese- või suusaprillid, seljakott, kuhu vajadusel võib asju panna või kust vajadusel ”külmarohtu” võtta. Kindlasti peavad olema ka spetsiaalsed suusakindad.

EI OLE SUUSASÕPRU / SELTSKONDA…
Selleks soovitame julgelt liituda mõne reisiseltskonnaga, mis ei ole väga suur. Juba bussireisi ajal saadakse tuttavaks ja mäele minnes kaaslastest puudust ei tule. Pärast elamusterohket suusapäeva käiakse õhtuti saunas, muljetatakse kaminatule ees ja juttu jätkub kauemaks… See on väga mõnus tunne. Igas rühmas on tavaliselt keegi muhe naljamees, kes heatahtlikku nalja viskab ja sellega kõigile kauaks meelde jääb.

Meie reisid teeb saarlastele mugavaks ka see, et reis saab alguse Kuressaarest ja lõpeb samuti Kuressaares, nii et vaevaks tuleb võtta vaid oma kompsudega bussi peale ja bussist maha ronida.

Soovin julget pealehakkamist ja ärge unustage, et LIIKUMINE ON TERVIS!

Sille Rantanen

Et reis oleks turvaline ja mõnus

Suusareis on fantastiline elamus ning mõnus lõõgastus, kuid ettevalmistuste ärevuses ei tohiks ära unustada reisi- ja tervisekindlustust.

Euroopa ravikindlustuskaart

Võimalik taotleda haigekassast ja ainult neil, kes omavad Eestis ravikindlustust. Kaart on tasuta. Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas viibimise ajal, väljaspool Euroopa Liitu see kaart ei kehti. Millistes riikides täpselt kaart kehtib, saab täpsustada haigekassa koduleheküljelt internetis.

Eesti haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi.

Reisikindlustus

Omades Euroopa ravikindlustuskaarti, on kindlustunne suurem, kuid ikkagi oleks kasulik teha lisaks ka reisikindlustus koos tervisekindlustusega, seda enam et kindlustust saab teha ükskõik millisesse maailma riiki reisides. Kindlustuse maksumus ei ole nii suur, küll aga võite hiljem kahetseda, et selle tegemata jätsite. Maksumus sõltub sellest, kui suure kindlustussumma valite. Maksumus algab näiteks 110 kroonist – 1 täiskasvanu ja 5 päeva Põhjamaades.

Tihti aga broneeritakse suusareisid kuid ette ning siis võib tekkida oht, et mingitel olulistel põhjustel ei saagi reisile minna. Reisi ärajäämisel ja kindlustuse alla minevatel põhjustel on võimalik reisi maksmiseks loovutatud summad kindlustusest tagasi saada. Kindlustussumma ei muutu sellest, kas kindlustus tehakse mitu kuud enne reisi või vahetult enne reisi, kuid teha tuleb seda vähemalt 4 päeva enne reisi. Ainult tervisekindlustuse võite ka eelneval päeval teha.

Omades reisi- ja tervisekindlustust, võite reisile minna kindlama tundega. Arvestama peab vaid asjaoluga, et kui midagi juhtub, tuleb võtta kõikjalt tõendid ja tšekid, millega saate hiljem kindlustusse pöörduda. Väiksemad kulutused tuleb algul ise kanda, suuremate õnnetuste puhul võtavad kindlustused asjad üldiselt kohe üle.

Seega soovitus: ostes reisi, millele tahate teha kindlustust, võtke reisikorraldajalt alati ka arve tasumise kohta, seda võib teil hiljem vaja minna. Hoidke alles kõiksugu arstitõendid ja muud meditsiinilised arved, mille eest tasunud olete.

Enne reisi tasuks pöörduda kindlustusfirmade või reisibüroode poole ja paluda kindlustustingimustest (reisi-, tervise- ja ka pagasikindlustusest) täpset ülevaadet, teadmaks, mis täpselt kindlustuse alla läheb ja mis summades, mis aga mitte. Näiteks suusareisile minnes on oluline teada, et kui on tehtud pagasikindlustus, hüvitatakse varaline kahju sporditarvete puhul 3000 Eesti krooni ulatuses (Salva Kindlustus).
Kindlustuse tegemine on täiesti vabatahtlik.

Millised on veel võimalused suusareisiks?

Suurepärane ja harukordne võimalus on minna suusareisile otse Saaremaalt – istud bussi ja sind viiakse kohale. Mis aga teha siis, kui on soov minna hoopis kaugemale tuntud suusapiirkondadesse (Slovakkia, Austria, Šveits jne)?

Siis astuge sisse Kuressaare reisibüroodesse ja küsige julgesti pakkumisi. Meil on kolm reisibürood, kes võivad sobiva pakkumise teha või ainult teile sobiva reisi kokku panna. Sobiva reisi leidmisel saate kõik dokumendid vormistada kohapeal ja vahet ei ole, kas ostate sellise reisi Tallinna reisikorraldajalt või Kuressaare reisibüroost. Kohapeal on info saamine kiirem ja kodusem.

Edukaid suusareise!

Angela Nairis,
reisibüroo Mere OÜ

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 332 korda, sh täna 1)