Õpime hispaanlaste kogemustest

3. oktoobril toimus Pärnus seminar ühtse kalanduspoliitika arengust lähima viie aasta jooksul. Seminar korraldati Eesti–Hispaania koostööprojekti raames.

Pärast põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsleri Toomas Kevvai tervituskõnet said seminaril osalejad kuulda hispaanlaste kui Eesti koostööpartnerite poolset ülevaadet veterinaarkontrollist, kala- ja vesiviljelustoodete impordist-ekspordist, ühtse turukorralduse sisseviimisest ja kalandussektori tulevikust Euroopa Liidus.

Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi rahvusvaheliste suhete asekantsler Rafael Centenera ütles Euroopa kalandussektori tuleviku kohta, et see on küll tume, kuid tunneli lõpus näeb ta siiski paistmas väikest valgust.

Üheks probleemiks pidas ta Euroopas seda, et kaluritel endil puudub positiivne nägemus asjast. Samuti soovitab ta võidelda illegaalse kalapüügi vastu, sest sedasi aitab riik oma turgu. Kindlasti kalatarbimine tulevikus ka suureneb.

Otsime ellujäämise võimalusi

“Saime ülevaate Hispaania kui Euroopa Liidu suurima traallaevastikuga riigi kalandussektoris toimuvast ja tulevikust,” rääkis Saare maavalitsuse majandusosakonna peaspetsialist Leo Filippov Oma Saarele.

Ta lisas, et see annab võimaluse Eestile, sealhulgas saarlastele, määratleda oma rolli, osa ja võimalusi kalandusalases konkurentsis. Kalandussektori tähtsus majandusvaldkonnas ja kalandus tegevusalana ning täiendava sissetuleku allikana on Filippovi sõnul maakonna elanikele väga olulise tähtsusega ja see on olnud ning peaks ka jääma Saaremaa traditsiooniliseks majandusharuks.

Muutunud oludes tuleb meil leida oma võimalus ja koht kalandussektoris edasitegutsemiseks ning kasulik on teada teiste kogemusi, oskusi ja hoiakuid. Otsime ning püüame üheskoos leida oma (ranna)kalandusele ellujäämisvõimalusi nii Euroopa Liidu sees kui ka mujal maailmas, lisas ta.

“See on juba mitmes hispaanlaste korraldatud jätkuseminar erinevatel kalandusteemadel ning ma tahan olla vahetult kursis mind huvitava ja vajaliku eluala teemade ja probleemidega teistes Euroopa riikides,” rääkis seminaril osalenud Eesti kalapüüdjate ühingu juhatuse esimees Tiiu Kupp. Ta tõdes, et saab seminaril jagatud teadmisi, kogemusi ja mõtteid oma töös kasutada ning anda infot edasi ka neile, kel polnud endal võimalik seminaril osaleda.

Euroopa Liidu poolt toetatava Eesti–Hispaania koostööprojekti eesmärk on administratiivse suutlikkuse tõstmine Eestis. Põllumajandusministeeriumi kalanduse arengu büroo juhataja asetäitja Juhani Pappi sõnul on koostööprojekt Hispaaniaga edukalt toimiv just seetõttu, et Hispaania kalandussektor on suurim Euroopa Liidus ja nad on olnud äärmiselt edukad Euroopa Liidu kalandustoetuste kasutamisel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 9 korda, sh täna 1)