Taanis ehitatakse maailma suurimat konteinerlaeva

Taanis ehitatakse maailma suurimat konteinerlaeva

 

Kui 50 aastat tagasi ehitati esimene nn konteinerlaev, mis mahutas 58 metallkonteinerit, siis nüüd, 50 aastat hiljem, ehitatakse juba 100 korda suuremaid konteinerlaevu. Need laevad lähenevad mõõtmetelt juba supertankeritele, mille pikkus küünib 450–500 meetrini.

Juuresoleval fotol olevat maailma suurimat konteinerlaeva ehitatakse Taanis Odense laevaehitustehases. Kokku valmib siin selletüübilisi gigante tervelt seitse. Üks neist seilab tänaseks juba maailmameredel, sel aastal valmib veel vähemalt kaks samalaadset laeva. Allhanketöid teeb Leedu Klaipeda Balti laevaremonditehas.

Oma panuse selliste laevade ehitamisse on andnud ka Tallinna Balti laevaremonditehas, kus valmis 25 suurt merekonteinerite platvormi. Väärib imestust, millise täpsusega valmivad merehiiglaste suuremõõtmelised üksikosad, mis kui lego lõpuks hoopis kaugemates laevaehitustehastes (Taani, Saksamaa) kokku monteeritakse. Siinkohal konteinerlaeva tehnilised näitajad:

 Pikkus 367–405 m
 Laius 43–56 m
 Roolimaja kõrgus 30,2 m
 Kiilust veeliinini 15 m
 Peamasin 109 000 hj
 Abimasinad – 5x 40000 hj
 Teeninduskiirus 25,5 sõlme e kuni 48 km/h, vajadusel kuni 31 sõlme
 Laeva edasiviiva vindi e sõukruvi kaal 130 t
 Ühe laevaankru kaal 90 t
 Laeva sõuvõll 120 m
 Meeskond 20-liikmeline

Arvatav konteinerite maht 12 000, neist vähemalt pooled külmutuskonteinerid.

Valminud suuremõõtmelisi laevadetaile transporditakse meritsi ja suurtel järelveetavatel praamidel puksiirlaevadega. Ülesõit Klaipedast Odense laevaehitustehasesse, kestab, olenevalt ilmastikust ja kiirusel 4–6 sõlme, kolm ööpäeva. Vahemaa meritsi on Odense laevatehaseni ca 400 meremiili e ligi 760 km. Nagu ütles puksiirlaeva Turva kapten Jarko Koori, oli sellise kõrgusega vedu järelveetaval praamil temalegi esmakordne.

Transporditav on superkonteinerlaeva roolimaja kahes osas, mis kumbki võrdlusena on kolmeteistkordse maja kõrgune. Meeldejääv oli läbisõit öise, valgustatud Östersundi silla alt. Muuseas loetakse just silla piirkonda Taani väinade nn “pudelikaelaks” e kitsaimaks kohaks, kus laevaliiklus on äärmiselt tihe ning nõuab navigeerimisel eriti kõrgendatud tähelepanu.

Hillar Lipp

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 145 korda, sh täna 1)