Teadlased: vasakpoolsete vaadetega inimesed pole oma eluga nii rahul, kui on seda parempoolsed

Teadlased: vasakpoolsete vaadetega inimesed pole oma eluga nii rahul, kui on seda parempoolsed

 

Kas sotsialistid on tõepoolest oma eluga vähem rahul kui ülejäänud inimesed? Sellele küsimusele vastavad jaatavalt teadlased, kes töötasid läbi mitutuhat ankeeti, mida olid täitnud inimesed ligi 70 riigis. Selgub, et eluga rahulolu on poliitilise orientatsiooni küsimus.

Prantsuse sotsialistid või saksa ja näiteks isegi rootsi sotsiaaldemokraadid on juba ammu unustanud, mida tähendab olla õnnelik. Ühelt poolt on see tingitud sellest, et viimastel aastatel pole avaliku arvamuse küsitlused just nende kasuks olnud.

Tõsi, Saksamaal pääsesid sotsiaaldemokraadid viimaste valimiste tagajärjel valitsusse, kuid sellest hoolimata on jäänud mulje, et kuna neil praegu pole kantsleri ametikohale kindlat ja karismaatilist liidrit (nagu seda oli veel hiljuti Gerhard Schröder) esitada, siis on valitsemisest loorbereid lõiganud peamiselt nende ideoloogilised oponendid kristlikud demokraadid eesotsas Angela Merkeliga.

Tegu pole ajutise nähtusega

Samas on teadlased jõudnud järeldusele, et kurb ja nukker meeleolu, mis on täna haaranud paljude riikide sotsialiste ja sotsiaaldemokraate, pole kaugeltki juhuslik nähtus. Sellisele ootamatule järeldusele jõudsid teadlased siis, kui olid analüüsinud enam kui tuhandet ankeeti, mis olid täidetud 70 riigis.

Teadlaste järeldus oleks järgmine: õnne subjektiivne tajumine indiviidi poolt on üheselt seotud tema poliitiliste veendumustega.
Mastaapne uurimus, mille viis läbi Christian Bjørnskov koos kahe kolleegiga Taanis asuvast Århusi majandusinstituudist, tunnistab, et mida vasakpoolsemad on isiku vaated, seda õnnetum ta on, ja vastupidi.

Lisaks ise läbiviidud küsitlusele kasutasid taani teadlased veel ka ülemaailmse sotsioloogilise projekti World Value Survey andmeid – need sisaldavad umbes 90 000 katsealuse vastuseid 400 küsimusele. Kõige muu hulgas puudutasid need küsimused ka inimeste poliitilist positsiooni, nende usaldust teiste inimeste vastu, suhtumist religiooni ja korruptsiooni ning filosoofilisi vaateid ja moraalseid tõekspidamisi.

„Reeglina on inimesed seda rahulolematumad ja õnnetumad, mida vasakpoolsemad on nende poliitilised vaated. Loomulikult me eeldasime, et see nähtus võib olla seotud isiku sissetuleku suuruse ja materiaalse heaoluga,” selgitas Bjørnskov Saksa nädalakirjale Der Spiegel.

Nimelt uurisid teadlased hoolikalt ka oma katsealuste materiaalseid näitajaid ja selgus, et hüpotees, mille kohaselt peaks inimese õnnetunne olema üheselt määratud tema materiaalse heaoluga, on siiski ekslik. „Selgus, et rahulolematus on tihedalt seotud arusaamisega õiglusest,” selgitas taani teadlane. (Tõsi, siinkohal tuleks kohe vahemärkusena lisada, et suurem osa inimestest, keda teadlased küsitlesid, elas peamiselt Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika rikastes riikides, kus isegi madala sissetulekuga inimene on Eesti kontekstis juba rikkur – U. K.)

Kuivõrd õiglaselt on jagatud raha

Termini “õiglus” all pidasid inimese õnne ja õnnetunnet uurivad teadlased silmas isiku subjektiivset arvamust teda ümbritsevast ühiskondlikust süsteemist. Ka siin, nii vähemalt väidab taani teadlane Bjørnskov, mõjutab inimese õnnetunnet teiste tegurite hulgas oluliselt veel ka tegur, kuivõrd õiglane või ebaõiglane tundub talle olevat ühiskondlike rikkuste jagamine.
Samal ajal juhib aga Šveitsis Zürichi tehnikainstituudis töötav teadlane Axel Dreher projektiga World Value Survey tähelepanu kaasnevatele keelelistele probleemidele.

Nimelt kui erinevates riikides elavatele katsealustele tehti ettepanek määratleda skaalal ühest kuni kümneni, kuivõrd õnnelikud nad on, siis tulemused – nii väidab šveitsi teadlane, alati üheselt ei kattu. Põhjus on selles, et sõnaühend „õnnelik olema“ omab erinevates keeltes ja kultuurides erinevaid nüansse ning varjundeid. Kui aga esitada inimesele küsimus, mis puudutab tema isiklikku rahulolu, siis pole need keelelised erinevused niivõrd märkimisväärsed.

Mõjutab ka isiklikku elu

Hiljuti toimunud majanduspsühholoogia rahvusvahelise assotsiatsiooni aastakonverentsil väitsid teadlased järgmist: kõigis 70 riigis, kus nad oma küsitluse vahetult korraldasid, leiab kinnitust juba ammu väljakujunenud vasak- ja parempoolset poliitilist leeri puudutav stereotüüp – vaskpoolsete vaadetega inimesed on oma eluga reeglina vähem rahul kui konservatiivid.

Kuid samas ilmnes veel selgelt seegi, et ühiskonnas alati eksisteerivat sissetulekute ja sotsiaalse seisundi ebavõrdsust tajuvad vasakpoolsete vaadetega inimesed eriti teravalt – see tundub neile olevat niivõrd suur probleem, et see subjektiivne tajumus muudab nad tihti õnnetuks ka isiklikus elus.

Teadlaste uurimistöö näitas, et säärane seos (mida teravamalt inimene reageerib ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele, seda õnnetum on tema isiklik elu) ilmneb selgelt isegi siis, kui vasakpoolseid vaateid pooldav inimene on ühiskonnas väga lugupeetud ja elab vägagi jõukalt. See tähendab, et isegi suurt jõukust omav vasakpoolsete vaadetega inimene näeb vaesuse ja rikkuse vahekorras ikkagi indikaatorit, et ühiskond, kus ta elab, pole õige, et selles on midagi korrast ära.

Kõik see kajastub selgelt ka isikliku rahulolu tajumises. Kõige sellega on ka seletatav vasakpoolsete vaadetega inimeste kalduvus tegeleda päevast päeva maailmaparandamisega. Vähemalt nii kirjutasid teadlased väga autoriteetses sotsioloogilises ajakirjas Social Choices and Welfare ilmunud artiklis.

Mida jõukam ühiskond, seda väiksem õnne tajumise erinuvs
Inimesed, kelle peas valitsevad väikekodanlikud ja konservatiivsed vaated, pooldavad aga reeglina seisukohta, et tööle pühendumine, isiklik talent ja omandatud kogemused väärivad suuremat tasustamist. Seepärast peabki inimene, kellel on sellised omadused või kes vähemalt subjektiivselt arvab, et tal on sellised omadused (objektiivselt ei pruugi see tõsi olla), olema teistega võrreldes jõukam.

Taani teadlane Bjørnskov väidab, et ebavõrduses, mida sotsialistid soovivad iga hinna eest kõrvaldada, näevad parempoolseid vaateid pooldavad inimesed tõestust selle kohta, et ühiskondlik süsteem on dünaamiline, elujõuline ning samas ka õiglane (juba puhtlooduslikult pole inimesed ju võrdsete omadustega, seega peavad nad ka sotsiaalses süsteemis erinevat staatust omama).

Ja veel üks huvipakkuv asjaolu – see puudutab Taani klassikalist heaoluühiskonda, kus vaeste ja rikaste varanduslik erinevus on teiste riikidega võrreldes väga väike. “Siit ka see, et erinevus õnne tajumise skaalal pole Taani vasak- ja parempoolsete vahel kuigivõrd suur,” märkis Bjørnskov. Kuid siiski on isegi Taanis täheldatav tendents, et vasakpoolsed inimesed on õnnetumad kui parempoolsed. Selles pole mingit kahtlust.

Naised kalduvad vasakule

Kõigele lisaks selgitas uurimus, et kõigis 70 riigis, kus küsitlus läbi viidi, reageerivad naised ühiskonnas olemasolevale ebavõrdsusele palju tundlikumalt kui mehed. Ehk teisi sõnu – naistel on vasakpoolsed vaated selgemini eristatavad kui meestel.

Kuid vastates ajakirjaniku küsimusele, kas inimese krooniline rahulolematus pole mitte tema vasakpoolse orientatsiooni otsene tagajärg, esitas taani teadlane Bjørnskov filosoofilise vastuküsimuse: “Mis on esmane, kas muna või kana?”

Seega oleme jõudnud filosoofia traditsioonilise põhiküsimuse juurde: kas subjektiivne rahulolematus eluga on inimese vasakpoolsete vaadete tagajärg või tekitab rahulolematus, mille omakorda on tinginud inimest ümbritsevad olud, paratamatult vasakpoolseid vaateid?

Ühesõnaga oleme jõudnud küsimuse juurde, mille kohta taani teadlased ajakirja Der Spiegel veergudel ütlesid, et sellele peab teadus veel vastuse andma. Samas ärgem unustagem aga, et just sellele küsimusele on inimkond vastust otsinud kogu oma eksistentsi vältel. Ja kui kasutada saksa filosoofi Immanuel Kanti terminoloogiat, siis on see küsimus meie jaoks midagi transtsendentset, sest vastus sellele tähendaks absoluutse tõe leidmist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 85 korda, sh täna 1)