Väikesaarte rannakalurite probleem lahenes

Väikesaarte rannakalurite probleem lahenes

 

Riigikogu võttis eile 66 poolthäälega vastu riigikogu liikmete Tarmo Kõutsi, Trivimi Velliste, Mark Soosaare ja Imre Sooääre algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse, millega väikesaarte rannakalurite elu läheb lihtsamaks.

Nimelt annab seadusemuudatus õiguse väljastada püsiasustusega väikesaare alalisest elanikust kutselisele kalurile kalapüügiluba viie või enama nakke- või raamvõrgu kasutamiseks. Imre Sooäär ütles Oma Saarele kommentaariks, et 2007. aastal jõustunud kalapüügiseaduse muudatuse vastu protesteerisid paljud väikesaarte kutselised kalurid, sest ligi pooled neist püüavad kala vähem kui kümne võrguga.

“Tegemist on väikesaar-te rannakalurite jaoks traditsioonilise püügiga, mis on olnud neile ajast aega peamiseks elatus- ja pere toiduallikaks,” nentis Sooäär, kelle sõnul oli nimetatud seadusemuudatuse vastuvõtmine heaks näiteks sellest, et riigikogu siiski ei ole muutunud kummitempliks, kes menetleks vaid valitsuselt tulnud seaduseelnõusid. Kalapüügiseaduse muutmise eelnõu esitasid just riigikogu liikmed.

Sooäär märkis, et tema arvates peaks eile vastu võetud seadusemuudatus laienema ka Muhu rannakaluritele, kuid kahjuks ei määratle väikesaarteseadus Muhu saart väikesaarena. Muhulasest riigikogu liikme hinnangul peaks Eesti siinkohal eeskuju võtma Soomest ning kehtestama saarte seaduse, sest elu saartel erineb mandri omast tunduvalt.

Tarmo Kõuts on seisukohal, et kõiki Eesti randlasi tuleb kohelda ühtmoodi ning tema arvates peaksid kõik rannakalurid, olenemata sellest, kas nad elavad mandril või saarel, saama püügiloa ka alla kümne võrgu kasutamisel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)