Toomas Vahter plaanib ehitada satelliiti

Toomas Vahter plaanib ehitada satelliiti

 

Muhumaa poiss Toomas Vahter (20) läks kõrgemat haridust nõutama Tallinna tehnikaülikooli. Tulevikus on tal taskus TELEKOMMUNIKATSIOONI eriala diplom ja pea täis tarkusi satelliidi ehitamise kohta.

Sa läksid pärast Orissaare gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse telekommunikatsiooni õppima. Telekommunikaatori eriala vist olemas pole, kes sinust siis saab?
Võib öelda, et minust saab sidemaailmaga tegelev insener. Töökohtade valik on väga suur, tööd leiab nii side- kui ka raadioinsenerina, aga ka näiteks võrkude planeerijana. Tööpõld on lai: mobiil- ja sidevõrgud, telekommunikatsioonifirmad, ringhäälingu saatekeskused.

Räägi inimese keeles, mis see telekommunikatsioon täpselt on?
Seda küsitakse tegelikult väga tihti. Üldjuhul vastan, et kõiksuguse andmesidega seonduv ehk siis raadiod, televisioon, internet. Kui on tegemist andmevahetusega, siis võib selle telekomi alla liigitada küll.
Tavaliselt vaatavad inimesed mulle küsiva pilguga vastu ja siis räägin asjast tobeda olukorra vältimiseks lähemalt. Hulga keerulisem on oma eriala “inimese keelde” panna mehhatroonikutel. “Tele” tekitab segadust, “kommunikatsioon” on ennekuuldud sõna. Aga mõtle nüüd sama asja mehhatroonika kohta. Mehha – mis asi?, troonika – kroonika?

Kui sa noorem olid, kas sa mõne raadio ka laiali lammutasid, lihtsalt huvi pärast?
Lapsepõlv kulus suuresti mängimise peale. Raadiotega on ka selline hull asi olnud, et need kippusid alati töötama. Seega näppupidi raadio kallale ei saanud minna. Samas grammofon on küll saanud dekomplekteeritud, kui see teise korruse aknast alla lendas – vähem kruvide keeramist. See (grammofoni aknast väljaheitmine) toimus kodus. Aga olen kuulnud et TTÜ ühikates on nii mõnigi telekas endale tiivad külge saanud.

Sülearvuti lahtikruvimine ja emaplaadi remontimine käepäraste vahenditega on ka juba liigagi tuttav teema. Vanaema teleka pilti on kõpitsetud küll ja küll ning koduse telekaantenni kaablitele uusi otsi tehtud.

Kas sinu eriala õppides koolis ka midagi praktilist teha saab? Kas saab ise mõne pisikese kaadervärgi valmis ehitada?
Sel aastal on sidepraktikumid, kus tegeleme erialase tegevusega: analoogtelefonid, modemid, arvutivõrgud. Lisaks ka sidud (väikesed, mõnest komponendist koosnevad elektriskeemid), süsteemid, signaalide praktikumid ja loomulikult laineväljade praktikumid. Pelgalt teooria närimist TTÜ-s ei toimu.

Kaadervärkidest rääkides tegutseb TTÜ-s ka oma robotiklubi, kus saab oma telekomi teadmisi rakendada küll. Kuna sellest aastast töötan poole kohaga ka Skype’is, on robotiklubi üritusteks raske aega leida.

Hetkel ma ei oska veel öelda, mis praktikume tulevik toob. Aga väikseid elektriskeeme lapime küll kokku ja mõõdame, mida mõõta annab (voldid, amprid jms). Laineväljade praktikumides torgime elektromagnetlaineid igast küljest ja kõhu alt ka.

Mis aineid sa telekommunikatsiooni eriala raames õpid? Kas matemaatikaga-füüsikaga peab suur sõber olema?
Suurem jagu inimesi ei suuda endale teadvustada, mida tähendab ülikool. Mulle on jäänud mulje, et ülikooli tullakse oma lapsepõlve edasi veetma. TTÜ on koht, kus sa ei saa olla “sodilaisk”. Kui ülikoolid käivad ennast gümnaasiumiõpilastele tutvustamas, siis võidaks rääkida ka reaalsest elust. Pole ju vaja tudengeid, kes esimest semestritki vastu ei pea.

Matemaatika ja füüsikaga tuleb minu erialal lausa abielus olla. Diskreetne matemaatika oli mu lemmik, matemaatiline analüüs ei meeldinud üldse, aga tehtud sai ilusasti. Kes matemaatika või füüsikaga hakkama ei saa, neil pole mõtet TTÜ-sse aega viitma tulla.

Erialaained algavad alles teisest aastast, esimesed kaks semestrit kulub enamasti matemaatika ja füüsika selgekstegemisele, lisaks mõni sissejuhatav aine. Praegused erialaained on näiteks side, laineväljad ning sidud, süsteemid, signaalid.

Tulevikuplaneerijatele ütlen teada-tuntud tõe: bakalaureus on ikkagi sissejuhatav, et midagi tõsiselt osata, tuleb magistrisse minna. Nii laia valdkonda endale selgeks teha kahe aastaga ei jõua.

Mis sulle sinu eriala juures kõige rohkem meeldib? Mis vastu hakkab?
Ma ise nimetan seda reaalseks erialaks, sest nende teadmistega saan midagi ehitama ka hakata. Tulevikuplaanid on seoses erialaga tehtud: magistrisse ning siis ESA (Euroopa Kosmoseagentuuri) kaudu satelliite ehitama.

Vastu pole veel igatahes midagi hakanud. Praktikumide aruanded on keerulised ja nende vormistamine võtab palju aega, aga selle eest saab palju uusi teadmisi vastu.

Õppejõud on samuti abivalmid: praktikumijuhendajad annavad vihjeid ja loengus teeb õppejõud kõik ilusasti selgeks.

On sul praktikaid juba olnud, mida need endast kujutavad?
Praktika jaoks on eraldatud kolm ainepunkti ning sellega seonduvad valikud on kõik mu enda teha. Praktikaks esitan tõenäoliselt Proekspert AS-s oldud suve, sest praktikaaruanne on ka juba peaaegu valmis. Sideamet, EMT, Elisa on pakkunud võimalusi praktikaks.

Praegu töötan poole kohaga Skype’is – olen Macintosh-tüüpi arvutite Skype’i kvaliteedi kontrollija. Minu tööst oleneb siis töökindlus.

Kas telekommunikatsiooni eriala on populaarne ehk kas oli raske sisse saada? Mis eksameid selleks vaja oli?
Konkurss oli umbes 2,5 inimest kohale, kui õigesti mäletan. Sissesaamine kerge, sissejäämine raske nagu TTÜ-s öeldakse. Mina olin gümnaasiumis edukas, nii et sissesaamine oli väga lihtne. Kusjuures – ainult ühte kohta kandideerisingi, sest ma teadsin, kelleks saada tahan. Eksamitest oli vajalik matemaatika või füüsika ja kirjand või inglise keel.

Matemaatiline analüüs ja füüsika on põhilised, miks
TTÜ-st välja kukutakse. Paistab, et üldine tase on Eesti koolisüsteemis nõrk.
On koolis õppejõududega nalja ka saanud? Mingi vahva lugu, paluks!
Avo Ots on nimi, mis tuleks meelde jätta. Väga mõnus õppejõud, naermiseta loengust ära ei lase. Mõni näide ka: WWW – Wait Wait Wait (oota oota oota – e. k) või ADSL – Always Delay Sightly Longer (alati viivita veidi veel – e. k).

Marek Mühlberg

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 125 korda, sh täna 1)