Kihelkonna haridus- ja kultuuriasutuste saatus on jätkuvalt lahtine

Kihelkonna haridus- ja kultuuriasutuste saatus on jätkuvalt lahtine

 

Eile külastas Saare maavanem Toomas Kasemaa koos maavalitsuse ametnikega Kihelkonna valda. Valla probleemidest räägiti hommikul vallamajas, edasi tehti väike jalgsirännak mööda alevi olulisi punkte.

Alustati raamatukogust, kirikust, pastoraadihoonest, lasteaiast ning jätkati teekonda marsruudil vana rahvamaja, hooldekodu, päästekomando ja koolimaja.

Mõnus jalutuskäik päikesepaistelisel päeval pani meenutama ning lausa nostalgitsema. Kunagist kolhooside-sovhooside aega meenutas praegune Kihelkonna vallavanem Jüri Saar tiigi juures, kus asus tookord legendaarne saun, kust kelguga sõideti otse tiiki.

Tegelikult koorusid maavanema visiidi ajal aga välja probleemid, mis suuresti sarnased teiste omavalitsuste omadele, olgu siis saarel või mujal Eestis. “Elanikkonna vähenemine, töökohtade vähesus, lisaks sotsiaalmajanduslikud küsimused versus keskkonnakaitse,” loetles Kasemaa vallavalitsuses räägitut. Nendega haakuvad kooliküsimused, sest rahvastiku vähenemine toob kaasa ka laste arvu vähenemise.

“Kolme-nelja aasta pärast on õpilaste arv praeguse kuuekümne asemel kolmekümne ümber,” nentis maavanem, kelle sõnul peaks siiski kõikidesse valdadesse põhikool igal juhul alles jääma. “Kui me räägime aga koolist, on olemas siiski see kriitiline number, millest allapoole minna ei saa,” lisas Saar.

Kihelkonna koolimaja on ehitatud 1979. aastal 300 lapsele ning toona ei näinud keegi ilmselt ka unes ette, et 30 aasta pärast on laste arv drastiliselt vähenenud.

Samas mahuks koolimajja ideaalselt ära ka lasteaed, kus praegu käib 14 last ning järjekorda ukse taga ei ole. Vallavanem nentis, et ainus argument, mis kahe asutuse ühtekolimise vastu seni on toodud, on see, et “kogu aeg on nii olnud”.

Sama on ka rahvamajaga. Ühed tahavad uut ja teised taastada vana. “Kindlasti läheks vana taastamine kallimaks,” väitis Saar, ja ehkki volikogu on võtnud vastu otsuse ehitada koolimaja juurde uus kultuurimaja, pole tänaseks veel kindel, mis reaalsus toob. “See oli poliitiline otsus,” märkis Saar, kelle sõnul on valla arengukava arutamisel tulnud siiski kõne alla ka vana rahvamaja variant. Kasemaa mainis, et arutluse all oli küsimus, kuhu kultuurimaja KOIT-kavas võiks mahtuda.

Lastega seonduvalt jäi silma ka pastoraadihoones tegutsev avatud noorte keskus, kus lapsed saavad pärast kooli lauamänge, lauatennist, koroonat mängimas käia. Keskus on kirikuõpetajast vallavolikogu esimehe Rene Reinsoo sõnul tegutsenud 3–4 aastat ning abikaasad Reinsood on seda ka vedanud. Kohalikudki kiitsid ettevõtmist, sest lastel on nüüd koht, kus olla.

Lisaks kõneldi veel bussiliiklusest, veeprojektist, kohalikust ettevõtlusest ja hooldekodust. Jüri Saare sõnul on saartel tekkinud viimastel aastatel üks uus mure – nimelt inimesed, kes ei ole püsielanikud, kuid omavad vallas kinnisvara ja elavad koha peal ajutiselt.

“Kuid ka nemad tahavad saada valdadelt oma teenuseid, olgu selleks siis lume lükkamine või prügivedu,” sõnas vallajuht, tuues näitena Vilsandi saare, kus paikselt, aastaringi elab vaid üks inimene, kuid suviti on inimesi saja ringis. “Aga maksu saame me vallakassasse ühe inimese pealt,” nentis ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)