Ametnikud ei kasuta avaliku korra tagamisel neile antud õigusi

Kuressaare linnavolikogu linnakodaniku komisjoni viimasel istungil kerkis päevakorda küsimus, et kohaliku omavalitsuse ametnikud pole piisavalt kasutanud neile seadusega antud õigusi avaliku korra kaitsmisel ega osalenud õigusrikkumiste puhul väärteomenetluses kohtuvälise menetlejana.

Täpsemalt kerkis kõne all olev küsimus üles, kui linnakodaniku komisjon oma viimasel istungil arutas alkoholi liigtarbimisest tingitud üha sagenevaid õigusrikkumisi Kuressaare linnas.

Linnakodaniku komisjoni 16. oktoobri koosoleku protokollist võib lugeda Kuressaare linnavalitsuse heakorra järelevalve spetsialisti Lembit Rätsepa sõnu selle kohta, et meie linnas kehtivate avaliku korra eeskirjade täitmisel pole olukord just kõige parem.

Samas oli Rätsep sunnitud aga tõdema, et “praegu ei jätku [nii linnavalitsusel kui ka politseil] piisava kontrolli tegemiseks tööjõudu, rahalisi ja materiaalsed ressursse…”. Lembit Rätsep jätkas: “Meil on linnas ainult üks politseipatrull ja [politseis on] 3–4 vakantset kohta…”

Siseminister loobus toetamast

Toetamaks kohaliku politsei jõupingutusi avaliku korra tagamisel pöördus Kuressaare linnavolikogu hiljuti siseministri poole sooviga, et ministeerium leiaks võimaluse ja vahendid politseinike arvu suurendamiseks Saaremaa pealinnas. Neil päevil vastas aga siseminister Jüri Pihl sellele taotlusele keeldumisega, tuues äraütlemise ühe argumendina väite, et “kohalikul omavalitsusel on võimalus aktiivselt osaleda korrakaitselises tegevuses riikliku järelevalve tõhusa teostamise kaudu”.

Edasi võib siseministri vastusest lugeda: “Ka Kuressaare linnavalitsus on juba 2002. aastast kehtestanud väärteomenetluse pädevuse linnavalitsuse ametnikele… [kusjuures] riikliku järelevalve ja väärteomenetluse pädevus on kohaliku omavalitsuse ametnikel 16 eriseaduse alusel, sealhulgas ka alkoholi-, tubaka- ja liiklusseaduse alusel.”

Seaduse säte ei tööta

Linnakodaniku komisjoni 16. oktoobri protokollis on aga üles loetud mitu linnavalitsuse ametnikku (näiteks abilinnapea Kalle Koov, arengu- ja majandusosakonna spetsialist Astrid Jõeäär, haridusnõunik Õilme Salumäe ja lastekaitse spetsialist Helle Kahm), kes on neile antud õigusi avaliku korra tagamisel kasutanud või on seda oma ametisoleku ajal teinud vaid paaril korral.

Haridusnõunik Õilme Salumäe ütles Oma Saarele kommentaariks, et ta jagab täielikult linnakodaniku komisjoni esimehe Laine Tarvise muret noorte alkoholi- ja tubakatarbimise jätkuva kasvamise pärast, ja et selle vastu tuleks midagi tõsiselt ette võtta. “Kuid isiklikult arvan,” selgitas Salumäe oma positsiooni, “et kas antud juhul oleks ikka kõige õigem ja mõistlikum panna linnaametnikud muu töö kõrvalt veel ka õigusrikkumisi menetlema.”

Tema sõnul peaks menetlusprotsessiga, mis on täis juriidilisi nüansse, tegelema siiski konkreetses valdkonnas kompetentsemad ja õigemad institutsioonid, nagu näiteks politsei. “Mis aga puudutab alaealiste õigusrikkumisi, siis nende küsimustega puutun ma haridusnõunikuna pidevalt kokku ja eeldan, et palju peaks siin sõltuma ka meie kui kodanike tolerantsist – kui me õigusrikkumist märkame, siis peaksime sündmustesse ikkagi kohe sekkuma.”

Mittetöötavat seadust tuleks muuta

Linnakodaniku komisjoni istungil otsustati, et linnavalitsusel tuleks kriitiliselt läbi vaadata määrus, kus on loetletud menetlusõigust omavad linnaametnikud.

Kui aga selgub, et menetlusõiguse omamine (õigemini selle täitmine – toim) käib ametnikele üle jõu, siis tuleks linnavalitsusel teha riigikogule ettepanek muuta Eesti õigusaktide neid sätteid, mis annavad kohalikele omavalitsustele väärtegude kohtuvälise menetleja õigused. Pole ju mõtet seadusel, mida ei täideta ja mis eksisteerib vaid paberil.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)