Vene sõjamonumentide eest hoolitsemine pole kellegi kohustus

Vene sõjamonumentide eest hoolitsemine pole kellegi kohustus

 

Saare maakonnas on kümneid II maailmasõja aegseid mälestusmärke, mille ümbruse eest peab hoolt kandma kas omavalitsus või eraomanik. Jõudumööda sellega tegeletaksegi.

Mälestusmärke käivad hooldamas vabatahtlikud mandrilt, saades selleks raha Vene föderatsioonilt. Tundub, et otsest kohustust monumente hooldada ei lasu kellelgi.

Muinsuskaitse sõnul peab oma sõjahaudade eest hoolt kandma vastava riigi saatkond. Saare maakonnas asub 31 II maailmasõjaga seotud ajaloomälestist.

Vene saatkonna teatel on neil teiste Euroopa Liidu riikidega olemas kokkulepped, et asukohariik hoolitseb ka kohapealsete sõjamälestiste eest. Samas puudub riikidevaheline kokkulepe sõjahaudade hooldamiseks Eesti ja Venemaa vahel.

Venemaa hooldagu oma monumente ise

Saare maakonnas asuvate II maailmasõja aegsete mälestusmärkide ja hauamonumentide väljanägemine on äärmusest äärmusesse. Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektori Rita Peirumaa sõnul peabki monumentide eest hoolitsema Venemaa ise.

Vene saatkonna väitel käis viimati nende rahade eest haudu korrastamas sõjaajaloo klubi Front Line, paar aastat tagasi tegeles samalaadse aktsiooniga kohalik ärimees Alver Sagur. Omavalitsusjuhtide sõnul püüavad ka vallad jõudumööda monumentide ümbrust hooldada.

Näiteks on Salme vallas asuvate Massinõmme, Vananõmme ja Anseküla objektide puhul pandud kohustus neid hooldada surnuaiavahtidele. Salme vallavanema Kalmer Poopuu sõnul ei ole see eriti suur töö, kõige rohkem tegemist on Tehumardi ausamba ümbrusega.

Torgu vallavanema kohusetäitja Tiia Kluge sõnul ei tea ta, et vallas taolisi mälestusmärke eriti oleks. Üks olevat küll vallamaja hoovis ja selle ümbrusest niidetakse muru küll.

Mitte ainult venelased

Venemaa saatkond on öelnud ajalehele Den za dnjom, et kuna riikidevaheline kokkulepe vastavas küsimuses puudub, siis saatkond tõepoolest toetab monumentide korrashoidu, vaatamata sellele, et haudades puhkavad lisaks venelastele ja teistele rahvustele ka eestlased. Näiteks Sõrve sääres toimunud lahingutest osa võtnud Eesti laskurkorpuses olid enamuses just eesti rahvusest sõdurid.

Vene saatkonna vanemreferent Aleksei Pozdnjakov ütles Oma Saarele, et koostööd ollakse valmis tegema nii eraisikute kui ka omavalitsustega, kuigi viimastega koostöökogemus puudub.

Kokkuleppeid pole

Kuigi Venemaa saatkond väidab, et suurema osa EL riikidega on sõjahaudade hooldamise kokkulepe olemas, ei taha Eesti taolisele dokumendile alla kirjutada.

Eesti välisministeerium lükkab selle väite aga ümber, kinnitades, et viimati tehti Venemaale koostööettepanek selle aasta septembris ning enamikul EL riikidest taolist dokumenti Venemaaga alla kirjutatud pole.

Välisministeeriumi pressitalituse sõnul on Eesti pool kokkuleppe sõlmimiseks valmis. “Kokkuleppe raames soovib Eesti omada juurdepääsu kõikidele asjassepuutuvatele Vene Föderatsiooni arhiividele ulatuses, mis on vajalik nii Vabadussõja, Teise maailmasõja kui ka hilisemate repressioonide aegsete matmispaikade väljaselgitamiseks,” selgitas Lauri Matsulevitš välisministeeriumi pressitalitusest.

Saksamaaga asi korras

Ajaloolase Raul Salumäe sõnul on II maailmasõja aegsete Nõukogude armee monumentidega ja rahajagamisega saatkonnast olukord segane. “Nii palju kui ma seda Vene värki tean, siis see saatkonna raha tilgub x ja y organisatsioonidesse, mida siis minule teadmata ettekirjutuste järgi välja valitakse ja üht teisele eelistatakse ning vahel isegi üksteise vastu välja mängitakse,” tunnistas Salumäe. “Üht-teist Saaremaal siiski tehtud on.”

Küll on tema sõnul asjad korras aga Saksa sõdurite haudadega – nende hooldamiseks on Eesti ja Saksa riigi vahel juba 90-ndate aastate algusest kehtiv leping, mille alusel hooldab neid Saksa sõjahaudade hooldeliit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 68 korda, sh täna 1)