Et aed oleks talve tulekuks valmis

Et aed oleks talve tulekuks valmis

 

Käes on sügav sügis ja viimane aeg on oma aed ette valmistada talve tulekuks. Mida siis võiks veel teha või tegemata jätta?

Tarbeaias

Sel aastal oli nii mõnelgi pool suur õunasaak, seetõttu võivad kandeealised viljapuud olla üsna kurnatud ja lähevad talvele vastu nõrgemana kui tavalisel aastal. Seepärast oleks vaja neid kindlasti sügisväetisega turgutada. Selleks võib rohukamaraga aias võra piirdele lüüa kangiga augud, kuhu puistata granuleeritud mineraalväetist. Samuti eemaldatakse saagi raskuse all murdunud oksad.

Viljapuude alt koristatakse kõik varisenud ja poolmädanenud viljad. Need on haigustekitajatele liialt hea pesitsuspaik. Kogutud viljad kaevatakse sügavale pinnasesse. Pinnalähedase juurestikuga marjapõõsaid on kasulik igal sügisel kompostmullaga multšida. See on heaks kaitseks külmade vastu ja kevadel rikastab mulda toitainetega.

Sügisel võib ära lõigata ka viljakandnud vaarikavarred.

Köögiviljapeenrad võiks sügisel ümber kaevata, lisades samal ajal komposti ja sügisväetist.

On aeg talvekorda seada ka kasvuhoone ja korrastada suve jooksul korjatud seemnete tagavara. Kasvuhoone tuleb talveks tühjendada ja muld läbi kaevata. Karkassi ja klaasid võiks survepesuriga üle pesta. 
Oktoobris istutatakse veel ka puid-põõsaid.

Iluaias

Esimesed tugevamad külmad on külmaõrnadele suvelilledele juba kahju teinud ja agaramad aednikud on nende jäänused peenardelt koristanud. Samuti tuleks nüüd veel maha lõigata mitmeaastaste lillede maapealsed osad ja neid kompostiga multšida.

Ilupõõsaste tagasilõikus on soovitav jätta siiski kevadeks, sest kõrgemad oksad koguvad talvel paremini lund, ka ei lenda siis tuulega nii lihtsalt minema kuuseoksad, millega külmaõrnemad põõsad kaetud.

Talvekate roosidele ja elulõngadele

Kui mullapind hakkab külma mõjul juba pisut tahenema, tuleb paigaldada talvekate roosidele ja suureõielistele elulõngadele, neid eelnevalt tagasi lõigates ja lehtedest puhastades. Juurekaela ümbrus tuleks multšida kuiva turba või liivaga, et sinna ei saaks koguneda sulaveed.

Tugevalt tagasilõigatud elulõngade võrsetüükad on soovitav mullata nii, et need jääksid 5 cm mullakihi alla. Nõrgalt tagasilõigatud võrsed painutatakse ettevaatlikult maha. Võrsed kaetakse ca 10 cm paksuse mullakihiga.

Temperatuuri alanedes kaetakse mullatud taimed lõplikult kuuseokste, lehtede või saepuruga. Vihma vastu pannakse peale ajutine katus. Elulõngade katmatajätmine võib põhjustada järgmisel aastal nende nigelat õitsemist.

Talveks katmine käib ikka põhimõttel: kuiv, soojahoidev ja õhurikas. Niiske, umbne ja kopitav talvekate on hullem kui katmatajätmine.

Muru hilissügisene hooldamine

Murutaimik ei tohi talvele vastu minna liiga kõrgena. Hilissügisel niidetud rohtu ei tohi mingil juhul maha vedelema jätta, see tuleb viia kompostihunnikusse või multšiks. Puude ja põõsaste läheduses tuleks ka lehed murult ära riisuda, sest nende all tunnevad haigustekitajad seened ennast väga hästi ja tekitavad murule kahjustusi.

Kasuta puulehed multšiks ja kompostiks!

Aiapidaja saab väetamisel tublisti raha säästa, kui kasutab puulehed ja muruhakked ära kas kompostimiseks, otse taimejuurtele laotamiseks või taimede ümbrusse maasse kaevamiseks. Taimede multšimiseks ei tohi kasutada jahukastest või teistest haigustest nakatunud sama taimeliigi lehti, need pange kindlasti kompostihunnikusse või põletage lõkkes. Taimede multšimiseks sobivad näiteks kase-, lepa- ja vahtralehed.

Mida talvekatteks varuda?

Parim talvekate külmaõrnadele taimedele on lumi, aga kahjuks ei ole seda alati piisavalt. Kaitsmaks taimi (juuri) lumeta talve pakase eest, tuleks varuda õhkkuiva vähelagunenud turvast, koorepuru jm multšimaterjali. Kaitseks sademete eest võib valmistada väikesi varikatuseid.

Tõbised lehed lõkkesse!

Puid-põõsaid kimbutavad suvel mitmesugused taimehaigused: kirsipuudel luuviljaliste mädanik ja lehevarisemistõbi, õuna- ja pirnipuudel kärntõbi, sõstrapõõsastel lehevarisemistõbi, sõstrarooste, jahukaste.

Praegugi veel langevad viljapuude ja marjapõõsaste lehed ning nendega koos ka haiguseosed, mis loodavad taimede all talve mõnusalt üle elada. Lehtede varjus leiavad hea varjupaiga ka talveunne suikuvad kahjurid.
Selleks, et taimed järgmisel aastal tervematena püsiksid, tuleb lehed kokku riisuda ning koos haigustekitajate ja kahjuritega põletada.

Veetaimed ja -süsteemid

Ärge unustage veesüsteeme! Kastmissüsteemid tuleb veest tühjendada, maapinnal olnud voolikud kokku kerida ja varju alla panna. Vihmavee kogumise nõud tuleb tühjendada ja kummuli keerata.

Madalast veekogust tõstke välja seal õitsenud vesiroos, pange ta sobiva suurusega anumasse, valage peale pisut vett ja viige keldrisse hoiule.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 160 korda, sh täna 1)