Raul Pikkani: ministeeriumis oldi lausa hämmingus

Raul Pikkani: ministeeriumis oldi lausa hämmingus

 

Nii ütles Kadi raadio üks asutajaid Raul Pikkani, kui meenutas aegu, mil ta käis pealinnas asuvas ministeeriumis, et saada sageduslitsents Kuresaares tegutsevale eraraadiole. Aasta oli siis 1990 – kuigi Eesti iseseisvus saabus juba järgmise aasta augustis, ei uskunud tookord vist mitte keegi, et sündmuste käik nii kiire võib olla.

“Ega nad meile seal ministeeriumis midagi eriti öelnud. Nagu mina seda mäletan, oldi seal alguses hämmingus,” rääkis Pikkani. “Tulevad mingid veidrikud kuskilt Saaremaalt ja küsivad ringhäälinguluba eraraadiojaama avamiseks. Kas olete aru kaotanud?”

Kõigest hoolimata aga veidrate saarlaste kummalisele soovile eitavat vastust pealinnas ei antud. Juba viiendat aastat oli Nõukogude Liidus võimul liberaalne juhtkond, kelle võtmesõnadeks olid “perestroika” ja “glasnost”. Era-initsiatiivi ei tohtinud pärssida, ka ajakirjanduse vallas.
Pretsedent oli olemas

Tõsi, Eestis ühe eraraadio avamise esma-idee ei kuulu siiski saarlastele. Veidi enne seda, kui Raul Pikkani oma kaaslastega üle ministeeriumi lävepaku astus, olid kõrget ametiasutust sama sooviga külastanud pealinlased eesotsas praeguse justiitsministri (tookord oli ta veel algaja ärimees) Rein Langiga.

“Kuid Tallinnas on ju olukord hoopis teine ja seepärast ma ametnike reaktsiooni meie suhtes mõistan,” jätkas Raul Pikkani. “Kui ikka taga on ligi 400 000 inimest, siis on ka kommertsraadiol mõtet. Langil oli see igati teretulnud idee.”

Ja nii alustaski Kuku raadio Tallinnas tegevust – tegu oli Eesti ajaloo esimese erakapitalil põhineva kommertsraadioga. Kuku katsesaated algasid 1992. a veebruaris ja püsiva programmi edastamist alustati juba sama aasta 1. märtsil. Seejärel tulid aga saarlased oma Kadiga.

Mõte tekkis vabas maailmas

Kui nüüd neid algusaegu tagantjärgi meenutada, siis sündis kommertsraadio loomise mõte üsna eriskummalistes oludes. Eriskummalised olid need olud eelkõige tolle aja kontekstis, mil riigipiirid ka Nõukogude kodanike jaoks avanesid. Tekkinud võimalusi kasutasid ettevõtlikud inimesed kohe ära.

Niisuguseks ettevõtlikuks inimeseks võib pidada ka Raul Pikkanit. 1988. aastal oli Kuressaares tegevust alustanud ettevõte nimega SATECO. Ei ole vist vale öelda, et Kuressaare oli Eestis üks esimesi kohti, kus koduteleritesse peale ametlike Nõukogude telekanalite (nendeks olid ETV ja Moskva Kesktelevisioon) vabast maailmast taevaste satelliitkanalite pilt hakkas jõudma.

Ja seda tänu SATECO-le, kes 1989. aastaks ehitas Saaremaa pealinnas välja esimese kaabelvõrgu. Muide, selle televõrgu kaudu alustas sama aasta lõpus tegevust Kadi TV – raadio nimekaimust eelkäija, mille kohta võib kindlalt väita, et tegu oli Eesti esimese eratelekanaliga.

Kui aga raadio juurde tagasi tulla, siis tekkis selle loomise idee Raul Pikkanil ja tema sõpradel Soomes töötades.

Väikese linna lokaalraadio

“See oli 1990. aastal, kui ühel heal päeval otsustasime SATECO tegevuses paarikuise vaheaja teha ja vahelduseks Soome tööle minna. Vaja oli ju kogemust hankida ja natuke ka raha teenida,” meenutas Pikkani.

Töötati keevitajatena Soome ühes väikelinnas, kus elanikke Kuressaarega võrreldes pea poole vähem. “Mis meid aga hämmastas, oli see, et selles väikelinnas töötas päev läbi, hommikust õhtuni, oma kohalik raadio,” jätkas Pikkani. Just see üllatus viiski mehed mõttele, et ka Kuressaares võiks ju midagi taolist olla.

Seepärast võtsidki Soomest kodumaale naasnud mehed peagi ette uue reisi – seekord viis tee pealinna, raadio sageduslitsentse jagavasse ministeeriumisse, mille ametnike kohmetusest eelpool juba juttu oli.

Pool aastat lauasahtlis

Kui sageduslitsents käes, siis – nii mäletab Pikkani sündmuste edasist käiku – ei osatud esialgu sellega midagi peale hakata. See oli n-ö hoovõtuaeg. “Minu mäletamist mööda seisis see paber ligi pool aastat SATECO kontoris ühes lauasahtlis,” rääkis Pikkani. Et asjad kohe edenema ei hakanud, sel oli nii subjektiivseid kui ka objektiivseid põhjusi.

Kõigepealt oli kogu ettevõtmine ka asjaosalistele endile uudne, mistõttu jäi edasiliikumine toppama. Küllap oli eeskujuks, mis siiski julgustas edasi tegutsema, Kuku raadio käivitumine pealinnas 1992. aasta kevad-talvel. Teisalt jälle oli siin Saaremaa provintsis puudu vahenditest, polnud ka piisavalt heliplaate, et päev läbi muusikat mängida.

Kuid mis kõige tähtsam – vajaka jäi inimestest. “Olgem ausad, ega meil siin Kuressaares neid elukutselisi raadioajakirjanikke pole ikka kuskilt võtta,” põhjendas Pikkani esimesi kõhklusi raadiojaama käivitamisel.

Edasi meenutas ta: “Ühel 1992. aasta ilusal õhtupoolikul istusime SATECO kontoris maha ja arutasime – tegevusluba on meil olemas ja nii palju, et raadioeetris pisutki häält teha, oli meil tookord ka vahendeid. Nii langetasimegi otsuse, et paneme asja käima.”

Avantüürile ei läinud ja usku oli

Küsimusele, kas tookord, kui otsus raadiojaam käivitada oli põhimõtteliselt juba langetatud, asjaosalistel ettevõtmiseks ka lootust ja usku jagus, vastas Pikkani: “Kuigi me olime realistid ja arvasime, et ega sellest midagi suurt ja põrutavat tulla saa (nagu öeldud, meie inimressurss on ju piiratud), ei saa siiski öelda, et me avantüüri peale välja läinuks.”

Esialgu otsustati peamine rõhuasetus teha muusikale. Ent siiski olid kohe algusest peale eetris ka uudised. Kui võtta aga arvesse asjaolu, et see oli veel intreneti-eelne aeg, siis oli uudiste kogumine kuskil kolkas lausa heroiline ettevõtmine.

Täna on ju väga lihtne: lööd arvuti lahti, liigud mõnda uudisteportaali ja ongi vajalik info käes. Raul Pikkani mäletab, et uudiseid kogus ja kirjutas valmis üks inimene. Palju see siis jõudis… Samas tuleks ära märkida, et kohalik elanikkond aitas raadiotegijaid jõudumööda juba neil esimestel päevadel – aeg-ajalt saadeti toimetusse faksiga kohalikke sõnumeid. Mingil ajal kasutati ka Eesti Raadio abi: et muusika liiga tüütavaks ei muutuks, lülitati igal täistunnil eetrisse riigiraadio saatekava. Vastav kokkulepe oli olemas.

Lapsele nimepanek

Mis pidi uus raadiojaam aga nimeks saama? Ses küsimuses käidi välja päris palju erinevaid mõtteid. Küll räägiti Saaremaa raadiost, siis jälle Kuressaare raadiost… Kuna tegijatele aga alguses näis, et ajakirjanduslikus mõttes uuest raadiost mingit teravat ja lokaalselt tähtsat häälekandjat niikuinii ei saa, siis otsustati nii pretensioonikat nime mitte kasutada.

Nagu eelpool öeldud, tegutses 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses Kuressaare kaabeltelevisiooni võrgus Kadi TV. (Sellele oli nimi pandud Raul Pikkani kui SATECO ühe omaniku tütre järgi.) Selleks ajaks kui Kuressaares otsustati raadiojaam käivitada, oli televisioon tegevuse juba lõpetanud. “Ega me lootnudki selle teletegemisega kaua vastu pidada,” märkis Pikkani. Kuid nimi otsustati säilitada. Nii sündiski tänaseni säilinud kaubamärk – RAADIO KADI.

Sündis skorpioni tähkujus

Kadi raadio sünnipäev on 1992. aasta 26. oktoober. Horoskoobi järgi peaks see olema hea enne – oktoobri lõpupäevil on juba võimust võtnud Skorpioni tähtkuju ja eks ole ju Skorpion üks visa hinge ja terava loomuga olend.

Raul Pikkani meenutas, et raadio esimesel saatepäeval ta n-ö tite sünni juures vahetult ei olnud. “Saatepäev algas kell seitse hommikul,” rääkis Pikkani. “Selleks ajaks olin sõitnud linnast välja Kuivastu poole Masa teeristi, et veenduda, kas meie kuuldavus on hea.” Ja vähemalt tookord oli raadiolevi hea.

Ja nii see värk käima pandigi. Möödunud viieteistkümne aasta jooksul on Kadi raadiol tulnud üle elada erinevaid aegu. Raskeim hetk oli ehk 1999. aastal

Uus raadio ja tsensuur

Läbi omandisuhete oli Raul Pikkani Kadi raadioga seotud kuni 1999. aastani. Kui neile päevile tagasi vaadata, siis oli ta nõudlik omanik. “Mäletan, et vähemalt ühel korral selle aja jooksul kasutasin omanikuõigust ja mängisin tsensorit,” meenutas ta. “Ei mäleta enam täpselt, kes oli see diskor, kuid tema kinnisideeks oli lasta iga natukese aja tagant eetrisse Onu Bellat.”

Asjasse mittepühendatuile tuleks siinkohal selgituseks öelda, et see Onu Bella on üks ropu suuga laulja. Mis aga kogu loo juures Kadi raadio tookordset omanikku häiris, oli see, et Onu Bellasse armunud diskor oma lemmiku laule omapoolsete ropumaiguliste kommentaaridega saatis. “Olen alati olnud seisukohal, et kuulajat peab austama. Kui stuudiosse helistajale miski sõna ka roppusena ei tundu, peab siiski alati meeles pidama, et olete otse-eetris ning seda vestlust kuuleb pealt palju inimesi,” märkis Pikkani.

Sotsiaalne kontroll keelustas soovisaate

Samas meenutas Raul Pikkani meie vestluse käigus ka ühte humoorikat lugu, mille tagajärjel tuli paariks päevaks keelustada soovisaade, mis on tänaseni üks Kadi raadio kuulajate lemmikuid.

Nimelt helistas kuskilt Pihtla vallast – see oli raadio eksistentsi päris esimestel kuudel – üks naljatilk, kes soovis tervitada Marit ja Jürit (nimed on väljamõeldud – toim) pisipoja sünni puhul.

Skandaal ja pahandus oli aga suur, kui selgus, et Jüri pole üldsegi Mari legaalne abikaasa, vaid hoopiski lapse sünnitanud naise naabrimees. “Mis teha, saarlaste huumorisoon pole kuhugi kadunud,” tõdes Pikkani. Raadio peatoimetaja langetas aga tookord resoluutse otsuse ja keelustas soovisaate hoopis. Et taoline otsus esimese emotsiooni tagajärjel sündis, selle kinnituseks on fakt, et soovisaade paari päeva pärast taas eetrisse läks.

Meie vestluse lõpetuseks ütles Kadi raadio üks asutajatest Raul Pikkani, et 1999. aastast tegeleb ta Lääne-Saaremaal palkmajade ehitamisega. “Kahetsenud, et raadio minu käest sel raskel ajal ära läks, ma ei ole. Vastupidi, olen õnnelik, et leidsin tookord õige investori, kes on Kadit elus hoidnud ja edasi arendanud. Raadio viimaste aastate areng on olnud ikka muljetavaldav – isegi Hispaanias olen Kadit kuulnud.”

Kadi raadio kujunemise lugu

Aasta 1990 – Soomes sünnib idee.
1991 – ministeerium annab raadiosagedusele 101,5 Mhz tegevusloa.
1992. aasta 26. oktoober – lapse sünd Kuressaares aadressil Tallinna tn 22 (II korrus).
1997 sügis – AR Meedia rajamine; raadio kõrvale tekib ajaleht Saaremaa Nädalaleht.
1999 kevad – AR Meedia pankrotistub; raadiole saabub raskeim aeg.
1999 – Kadi raadio leiab uue omaniku ja investori.
1999. aasta lõpp – AR Meedia töötajatele makstakse hüvitisi summas 196 819 krooni.
2002. 11. märts – raadio Kadi võetakse Eesti Ringhäälingute Liidu liikmeks.
2005. 1. jaanuar – kultuuriministeerium väljastab uue ringhäälinguloa; muutub Kadi raadio sagedus – senise 101,5 MHz asemel on raadio nüüd kuuldav sagedusel 90,5 MHz. See muutus parandas oluliselt leviala.
2005. 1. jaanuar – Orissaares asunud teine saatja (sagedusel 98,6 MHz) viiakse üle Muhus Liival asuvasse masti; raadio leviala laieneb Hiiu- ja Läänemaa rannikualadele.
2006. jaanuar – raadio Kadi hakkab valima kuu tegijat
2006. 1. oktoober – raadio Kadi kirjutab TÜ-ga Oma Saar alla lepingu saarlaste päevalehe Oma Saar väljaandmiseks.
2007. a jaanuar – Hiiumaal Kärdlas alustab tööd Kadi raadio kolmas saatja – sagedus 90,1 MHz. Kadi leviala laieneb kogu Hiiumaale.
Raadio tegevjuhid:
1992–1995 Mehis Tulk
1995–1999 Martin Orn
1999–2004 Halliki Põlda
2004. aastast Kaie Rõõm-Laanet

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 243 korda, sh täna 1)