Rein Oidekivi läheb Eesti suursaadikuks Bulgaariasse

Rein Oidekivi läheb Eesti suursaadikuks Bulgaariasse

 

12. oktoobril nimetas president Ilves Eesti suursaadikuks Bulgaarias Muhumaa mehe Rein Oidekivi. Intervjuus Oma Saarele ütles Oidekivi, et on end alati põliseks muhulaseks pidanud ning valla hingekirjas olijana ikka ka kodusaare võime valimas käinud.

Teid määrati Bulgaariasse suursaadikuks. Meie andmetel olete te juba 2005. aastast suursaadik Bosnias ja Hertsegoviinas. Millised on teie kui suursaadiku tähtsamad eesmärgid?
Bulgaaria on meie “kaasmaalane” Euroopa Liidus ja liitlane Põhja-Atlandi Organisatsioonis. Minu tegevuse üldisem eesmärk ongi selle esmapilgul igava üldfraasina kõlava lause taha luua senisest enam tunnetatav sisu.

Aidata tõmmata meie riikide ja rahvaste vahele neid tuhandeid niidikesi, mis loovad vastastikku head ja kasulikku. Samuti arendada koostööd, mille sfäär on laiem kahepoolsete suhete ruumist. Ehk lühemalt väljendudes: realiseerida võimalikul parimal ja täiuslikumal viisil see, mille potentsiaal on meie riikide suhetes ammu eksisteerinud.

Milline üldse on Eesti välispoliitika Balkani suunal? Eelkõige pean siin silmas Kosovo temaatikat. Kas on ilmtingimata vajalik veel ühe riikliku moodustise teke piirkonnas, kus on juba niigi rohkesti väikeriike? (Juba Otto von Bismarck pidas Balkanit püssirohutünniks ja tal oli õigus.)
Balkanil asuvad väga erineva olemuse ja edenemisega riigid ning Eesti lähtub oma välispoliitilistes ettevõtmistes eeskätt individuaalse lähenemise põhimõtetest. Ühisnimetaja nende kõikide suhtes on muidugi meie pidevalt kasvav tähelepanu ja koostöö Balkani piirkonnas asuvate riikidega.

Välispoliitikahuviline on kindlasti märganud meie aktiivsuse kasvu selles regioonis mõne viimase aasta jooksul – suurenenud on riikide ametlike esindajate vastastikuste kohtumiste ja visiitide arv, kasvab sealsete ajakirjanike huvi ja külastuste arv Eestisse, järjest enam Eesti ettevõtjaid on asunud tegutsema Balkani regioonis jne.

Mis aga puutub Kosovosse, siis see on tõepoolest piirkond, mille saatuse suhtes lihtsaid lahendusi ei eksisteeri. Rahvusvahelise üldsuse eesmärk on leida optimaalseim tulem. Selle nimel aktiivselt tegutsetaksegi. Millises lahenduses kokku lepitakse, me praeguse seisuga veel ei tea.

Kui Kosovo riigi tekkimine kasvatab regionaalset ja seega ka kogu Euroopa stabiilsust, tuleb seda soodustada. Ainuüksi riikide suurus või väiksus ei saa olla argumendiks nende võimaliku iseolemise keelamisele või lubamisele. Olles ise väikeriik, tunnetame seda võrdlemisi selgelt. Igasugused eelmise sajandi paktid ja hilisemad “rahukonverentsid” on üksjagu teravalt meie mälus tallel.

Kuidas arvate, kas meie võimalused näiteks Eurovisiooni lauluvõistluse lõppvooru pääseda kahaneksid veelgi, kui Kosovo lõplikult iseseisvuks? (Pean silmas meie ajakirjanduses sageli ilmunud süüdistavaid väiteid, et Balkani regiooni riigid hääletavad üksteise kasuks, mis vähendab teiste riikide võimalusi.)
Pean tunnistama oma Eurovisiooni-alase kompetentsi puudumist. Riskides ehk veidi Eesti välisministeeriumi peale eurovisioonifanaatikute meelepaha tõmmata, ent – aruteludes Kosovo võimalike tulevikustsenaariumide üle pole meie Eurovisiooni edu võimaliku kahjustamise argumendid veenva mõjujõuga kõlanud…

Arvan küll, et sellised nn Balkani hirmud Eurovisiooniga seoses on parajalt üle võimendatud. Nii nagu meile meeldivad Läänemere ääres loodud meloodiad, on Balkani rahvastele meele järele nende omad viisid. Nii ka oma hääl antakse. Aga pole ju ka ei meie ega meie lähemad võidupärjast ilma jäänud.

Olete hariduselt eesti filoloog. Kuidas üldse juhtus, et hakkasite poliitikaga, täpsemalt diplomaatiaga tegelema?
Diplomaatia ja poliitika on siiski väga erinevad tegevusalad. Ja viimasega pole ma ka kunagi tegelenud. Küll on aga diplomaatia osa riigiteenistusest.
Täpsemini – see on Eesti riigi teenimine rahvusvaheliste suhete vallas. Omaselt vägevale enamusele eestlastest on ka minule oluline meie olemuse ja kultuuri kestmine.

Ilma meie oma, eesti keele arenguta meie väike rahvas kesta ei suudaks. Ja ilma oma riigita ei suudaks me kaitsta ei oma keelt ega kultuuri. Põhilise idee poolest on seega toimetamised filoloogia ja rahvusvaheliste suhete vallas üsna sarnased.

Mida on diplomaadi elu teile andnud? Kas olete kunagi mõelnud: aitab, lähen teise ametisse!
Diplomaadi elu iseenesest ei anna midagi. Küll annavad palju head ja huvitavat kaaslased, kolleegid, sõbrad ja ka päris võõrad inimesed, kellega olen oma tegemiste ja toimetuste kaudu kohtunud ning kellelt midagi õppinud või muidu targemaks saanud. Eks heameelt teeb ka see, kui õnnestub Eestile palju heatahtlikke sõpru juurde võita.

Diplomaatia sisaldab endas palju erinevaid valdkondi. Diplomaadina töötades saab sisuliselt mitmeid eripalgelisi ameteid proovida. Eks töö enese mitmekesisus ja vaheldusrikkus on üks põhjusi, miks diplomaatia valinud selles ametis võrdlemisi ustavalt püsivad. Pole ka mina seni tõsiselt ametivahetusele mõelnud.

Kui tihti te oma kodukohta külastate ja kuivõrd olete kursis kodusaarel toimuvaga?
Põlise muhulasena ma ei k ü l a s t a oma kodu k o h t a, vaid käin ja elan oma Muhumaa kodus niipalju kui võimalik. Praktiliselt iga töökohustusest vaba nädalavahetuse ja suurema osa puhkusest. Ehk oleks õigem öelda, et käin ma hoopiski Muhust Tallinnas tööl. Pikaaegsed väliskomandeeringud teevad siia küll mõningaid korrektuure.

Pean Muhumaad oma peamiseks kodupaigaks. Valla hingekirjas olijana olen ka korralikult käinud kohalikke võime valimas. Ja kuidas üldse saab mitte olla kursis oma kodus toimuvaga?

Curriculum Vitae
Sündinud 7. märtsil 1965. aastal Muhumaal.

Haridus
1990 lõpetas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonna eesti keele ja kirjanduse eriala.

Karjäär
1992 asus tööle välisministeeriumi pressi- ja
infoosakonnas.
1995–1998 töötas ajutise asjurina Eesti saatkonnas
Kiievis.
1998–2000 oli välisministeeriumi poliitikaosakonnas büroo
direktor.
2000–2005 töötas suursaadikuna Leedus.
2005–2007 välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna
peadirektor ja suursaadik Bosnias ja
Hertsegoviinas (mitteresideeriv).

Perekonnaseis abielus ja kahe lapse isa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 235 korda, sh täna 1)