STRASBOURG

STRASBOURG

 

Alati on olemas eelarvamus, millestki. Ka Strasbourg’ist oli. Euroopa institutsioonide linn, palju ametnikke, sebimist ja kõike muud veel. Tegelikult on sellel Kirde-Prantsusmaal asuval riigi suuruselt seitsmendal linnal nagu kaks poolust. Sujuvalt läheb lilledesse uppuv vanalinn üle euroaparaati sisaldavaks linnaks.

Alsace’i maakonna pealinna tähtsaim tuiksoon on Ill’i jõgi, mille ümber on koondunud hellitavat nime Petite France (väike Prantsusmaa) kandev vanalinn, kust ei puudu viltused majad ega ka igiammused kindlustused.

Kõige krooniks keset linna kõrguv Püha Jumalaema katedraal, mis tänu oma asukohale suhteliselt väikesel väljakul võtab seda esmakordselt nähes sõna otseses mõttes suu lahti. Sama lugu on ka europarlamendi hoonega  – meeletu maja, meeletu labürint. Hoones äraeksimise tõenäosus peaaegu 100%. Üle 700 saadiku ja pea 8000 ametnikku. Mida nad küll teevad?

Meenub kuulus inglise sari “Jah, härra peaminister”, kus valitsusjuht oli hämmingus, kui paariminutilise vaheaja järel kohtus kahe euroametnikuga, kes tegid töid, mis käisid teineteise tegemistele risti vastu. Arvatavasti on ka seal majas sama lugu. Keegi kohalikest ametnikest väljendas tabavalt, et tegu on väljateenitud puhkusele saadetud poliitikute koguga ja neid teenindava personaliga.

Iga linn on pimeduses teistmoodi. Strasbourg’is täituvad pimeduse saabudes vanalinna kohvikud suminaga. Rahvas koguneb nautima suurepärast kohalikku kööki. Ja siis sama äkki jäävad kohvikud tühjaks, et järgmisel päeval samamoodi jätkata.

Loe ja vaata pilte ka tänasest lehest!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)