Valglinnastumine toob ka Saaremaal kaasa autostumise kasvu (3)

Valglinnastumine toob ka Saaremaal kaasa autostumise kasvu

 

Kaarma valla tellitud uuring valglinnastumisest Kuressaare linnaregioonis toob põhilise probleemina välja autostumise, kuid kiidab saarlaste avatust ja võimet säilitada oma traditsiooniline elukeskkond.

Uuringu üks autoreid geograaf Rein Ahas rääkis, et valglinnastumine on teisisõnu halvasti välja kukkunud eeslinn, mille tekke dikteerivad eelkõige kinnisvaraärimeeste huvid ja mis on äärmiselt sõltuv autodest. Sisseostude sooritamiseks, töölkäimiseks ning meelelahutusürituste külastamiseks on kauguste tõttu vaja kasutada autot.

Ühistranspordivõimalused uusasumites on kesised, sest hästitöötava ühistranspordi korraldamine suurel maa-alal on väga kulukas. Tagajärjeks on ennekõike üha sagenevad liiklusummikud.

Rein Ahase sõnul algavad väga paljud maailma hädad sellest, et inimeste elu- ja töökohtade mittemõistlik paigutus muudab teatud ühiskonnakihid autost ja kütusest väga sõltuvaks. Kaudselt põhjustab Ameerika valglinnastunud keskklassi elustiil seda, et USA võitleb Lähis-Idas naftaväljade eest ning mõjutab Lõuna-Ameerika poliitikat.

Parkimiskohti tuleb hakata vähendama

Vastupidiselt Eestile, kus linnu planeeritakse autodele mõeldes, on enamiku Euroopa riikide linnaplaneerimise kuldreegel teha autode elu ebamugavaks. Umbes nii, et Kuressaare kesklinna ei tule kunagi parkimisala või et Tallinnas Järvevana teel ei kao kunagi ära liiklusummik.

Näiteks Kopenhaageni renoveerimise programm näeb ette vähendada igal aastal linnas 1000 parkimiskohta. “Ainuke põhjus, miks inimesed hakkavad valima teistsugust transpordiliiki on see, et autoga on väga ebamugav,” rääkis Ahas.

Ka on Läänemaailmas tegeldud väga palju küsimusega, kuidas ületada inimestes ühistransporditõrge mainekujundusprogrammide kaudu.

Ameerika ajaloolistes linnades nagu Boston ja San Francisco võeti kasutusele vanaaegse välimusega punased bussid, kogu linnas sõidavad 18. sajandi tüüpi vagunveokid jne.

“Need on tehtud spetsiaalselt sellepärast, et inimesed saaksid aru, et see on huvitav ja teistmoodi, ühistransport ei pruugi olla 20 aastat Rootsis oma töö ära teinud haisev Scania, vaid väga huvitav ja teistmoodi,” rääkis Ahas. “Võib-olla tulebki need vanad Ikarused ja Scaniad kokku korjata ja osta Saaremaale Euroopa raha eest punased vanaaegsed Bostoni-tüüpi bussid.”

Saaremaa peab säilitama omanäolisuse

Kui Tallinna ümbruses elab sisuliselt vaid Eesti eliit, siis Kaarma valla asumite elanike läbilõige on sootuks mitmepalgelisem ja asumid on mitmeski mõttes elujõulisemad. Ka on Saaremaal oma selge identiteet, alustades keelest ja lõpetades maastikuga.

Rein Ahase sõnul võiksid saarlased koostada väljastpoolt tulnutele kohaliku identiteedi käsiraamatu (kohalikud mustrid, kiviaiad jne) ja töötada välja saarele omased planeerimisreeglid.

Valglinnastumise pidurdamiseks on väga oluline linna ja maa vahele piiri tõmbamine, kust alates enam edasi ehitada ei saa. Kindlasti tuleb planeeringus käsitleda tänava loomise põhimõtteid, sest asum algab tänavast. “Tekkivate uusasumite põhiline viga on see, et igaühel on seal oma tee, igaüks tahab olla peremees,” lausus Ahas.

“Kohalik identiteet ja suhtlusvõrk algab sellest, kui on olemas tänav ja tänava ääres on pink ning kõik elavad õigel pool tänavat,” lisas ta. Ka tasub hajaasustusalade planeerimisel soovitada keskveevarustuse ja -kanalisatsiooni asemel kohapealseid süsteeme.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 71 korda, sh täna 1)