Kuressaare linnaregioon on Eesti üks avatumaid piirkondi (8)

Kuressaare linnaregioon on Eesti üks avatumaid piirkondi

 

Kuressaare linnaregioon on Eesti 12 linnaregiooni hulgas Tallinna järel välismaale kõige avatum, selgub Tartu ülikooli geograafia osakonna ja OÜ Positium poolt Kaarma valla tellimusel läbiviidud uuringust.

“Kuressaare on Tallinna kõrval Eestis ainus linn, millel on regulaarsed lennuliinid välismaale,” ütles Oma Saarele geograaf Rein Ahas. Lisaks töötab suvel regulaarne laevaliin Saaremaa ja Läti vahel ning siin peatuvad kruiisilaevad.

“See viitab, et piirkond on millegi suhtes atraktiivne ka väljaspool Eestit. Näiteks Tartust võib rääkida kui ülikoolilinnast, aga tegelikult pole ta olnud nii atraktiivne, et oleks põhjust ja võimalusi luua otseühendusi,” märkis Rein Ahas.

Avatuse näitajana võib tuua ka külastajate arvu ja kinnisvarabuumi. Saaremaal on välismaalastest kinnisvaraomanike arv üsna oluline, selgitas Ahas.

Saaremaa rahvusvahelisust rõhutab geograafiline asend Läänemeres, Läti ja Rootsi lähedus ning hea maine turismi sihtkohana. Selle tõttu on Saaremaa koos Kuressaare linnaregiooniga juba aastaid osalenud aktiivselt Läänemeremaade turismivõrgustikes.

“Ainuüksi see, kui leidub inimesi, kes tulevad Saaremaale aega veetma Tallinnast sõltumatult, näitab, et piirkond on võimeline inimesi otse kohale kutsuma,” lausus Ahas.

Saaremaa on ainuke piirkond Eestis, mis ei mahu oma logistiliste suhete järgi Eesti halduses ja ettevõtluses kehtivasse nn nelja oblasti skeemi, suheldes pigem otse Tallinnaga või ajades asju kohapeal.

Avatuse kaudse mõjuna on Saaremaale tulnud ka rahvusvahelised ettevõtted. Maailmas on väljaspool “lõunamaid” vähe paiku, kuhu haritud, kogenud ja rahakad eurooplased tahavad minna. Saaremaa on olnud üks niisugune piirkond, seega peaks kohalesaabunutega spetsiaalselt tegelema, soovitab uuring.

Ka soovitab uuring luua Kuresaare linnaregioonis spetsiaal-seid struktuure, et siia saabuvad ideed, inimesed ja kapital leiaks lihtsa rakenduse. Mõelda võiks välismaale avatud inkubaatorite või tehnoloogiaparkide rajamisele. Soome pensionäride kogukondade eeskujul peaks piirkonda tooma ka rahvusvahelisi pensionäride külasid jms.

Samas väheneb regioonis tootmissektor ja suureneb teenindussektor, mis toob kaasa elustiili muutuse. Suur sõltuvus turismist, kalandusest ja põllundusest muudab Saaremaa Eesti kõige sesoonsema majandusega piirkonnaks ja tekitab probleeme tööhõives ja ettevõtluses.

Rein Ahase sõnul paistab Saaremaa kultuuriliselt ja teistmoodi käituva maakonnana ülejäänud Eesti taustal väga selgelt välja. “Teil on isegi oma telereporter ja Saaremaa kuvand on ikka päris tugev,” ütles Ahas. “Minu kõhutunne ütleb, et püsiühenduse loomine on selles kontekstis võib-olla negatiivne, sest see vaim, mis praegu läheb kohapealse asja jaoks, suunatakse hiljem Tallinna ja sellest saab üks viimane Tallinna ripats.”

Kuresaare linnaregioon haarab lisaks Kuressaarele Kaarma, Kärla, Pihtla ja Valjala valda, kus kokku elab umbes 23 000 inimest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 56 korda, sh täna 1)