Saaremaa lõngast, lambalihast ja heast lihtsast toidust (1)

Saaremaa lõngast, lambalihast ja heast lihtsast toidust

 

Maal elades ja töötades mõtled tihti, milliste asjade üle inimesed siin rõõmu tunnevad, millest inspiratsiooni leiavad, millised on nende vahetud emotsioonid, kuidas mõjutab neid külade lihtne ja loomulik elu ja ümbrus.

Saaremaa lõngavaim pääses kirstust välja

See vaim oli 1992. aastast Nasva külas Ulve ja Ülo kodus kirstus peidus. 18. oktoobri hilisõhtul pääses ta valla ja on nüüd Kuressaare ametikooli õpilaste ja käsitööõpetaja Kaie kallal. Meie soov on esitada Saaremaa tunnustoodet ja kaubamärki mardilaadal.

Üks inimpõlv tagasi oli Saaremaa lõng tunnustatud ja hinnatud kaup Baltimaades ja St Peterburis. Praegu kasutab enamik eesti käsitöölistest teadmata päritolu anonüümset lõnga. Naturaalse villase saaremaise lõnga hinnad jäävad vahemikku 230–250 kr/kg. Omal ajal oli pestud villa hind 1/10 kuupalka kilo eest, pestud ja värvitud lõnga hind ½ kuupalka 1kg. Saaremaist lõnga saab osta otse taludest!

Lammaste realiseerimine pole probleem

Kokkuostmine käib täie hooga ja igasugu moel. Eksport Eestist välja on igas ilmakaares suurenenud hüppeliselt. Probleem on neil lambakasvatajatel, kes ei ole panustanud tõuaretusse ja koostöösse.

Ja muidugi on probleem liha madal hind ja lihatööstuste huvipuudus tegeleda tootearendusega. Kaubandusettevõtetele on aga siiani savi, mida tarbija soovib. Vaja haarata ise ohjad ja ära teha. Lammast pole täna, aga saab olema “homme”. Kannatust veel!

Lambakasvatajatel ei ole tänavu põhjust oodata paremat hinda, vaid müüa esimesel võimalusel. Hinnad, mida kokkuostjad on nõus maksma talvel ja aprillist juunini, ei motiveeri lambakasvatajaid lambaid talvesöödal hoidma ega nende poegimisaegu muutma. Kasvataja peamine eesmärk peab olema omahinna alandamine ja tallede müük kohe, kui kaal täis. 35 kg eluskaalu saavutab tall korralikul pidamisel 3–6 kuuga.

Ja hinnad! Inimpõlv tagasi oli lambaliha hinnaks päevapalk 1 kg eest, nüüd 18–25 kr/kg elus lambatalle eest kaaluvahemikus 35–50 kg. Liha hind, mille saab kasvataja, on 40–45 kr/kg ning sellest tuleb maha arvata transpordi- ja pealelaadimiskulud.

2006. aastal said lambakasvatajad keskmiselt 34 kr kilo eest. Vana lamba liha on odavam. Üle 3-aastase lamba liha vajab tugevat marineerimist, muidu maitseb see puiselt. Aga ka noore lamba liha saab oskamatu kokk ära rikkuda.

Külmutatud lambaliha ostmisel on vaja teada külmutamisperioodi pikkust ja ka seda, kas liha on korra või mitu korda sulatatud. Just külmutamisperioodi pikkus ja vahepealsed sulatamised rikuvad oluliselt liha maitseomadusi. Siis ongi vaja seda igasuguste ainetega turgutada, kuni liha hõrk maitse hajub. Anonüümset kaupa osta on alati risk.

Korralikult jahutatud saaremaine lambaliha on eelistatud kõigis meie paremates restoranides ja poodides. Tellides restoranis saaremaise lambaprae, on taldrikul oleva liha hinnaks 3000 kr lammas, kasvataja aga saab lamba eest 700–1000 kr. Mõtle siis! Ja küsi ka suitsuliha otse taludest, lihtsalt maitsmiseks.

Toiduhindu ei kergita põllumehe saamahimu

Suurem osa toiduhinnatõusust ei laeku viljakasvataja kukrusse, vaid töötlejate ja edasimüüjate tasku. Leivapätsi valmistamiseks kulub ca 1 kg vilja ja vilja hind on tõusnud ca 50 senti/kg. Ka piima hind, mida põllumees saab, on aastatega aina tõusnud. Madalseis oli ca 5 aastat tagasi, kui piima eest maksti tootjale 2,5 kr/kg, nüüd saab ta 4,5 kr/kg.

Energiahulk, mis kulub lihtsa toidu tootmiseks, on sedavõrd suur, et turuhind seda ei kajasta.

Osaliselt kompenseerivad kõrget omahinda tootjatele põllumajandustoetused. Põllumajandus ja toidutootmine on tasuv tulevikuäri. Kuhu vaba raha viimasel ajal liigub, kuhu investeeritakse? Uurige! Maailma põldudele on tulnud energiakultuurid, Austraalias valitseb põud ja Aasias on inimesed õppinud piima jooma. Sellest tingituna on lauad tühjad ja nõudlus laes.

Põllumajandustoetused ja kvoodisüsteemid on lähiaegadel veel maaelu pärssivateks põhjusteks. Ootame aastat 2013, kui asi loksub paika.
Kuid hea toit on loomult lihtne, tervislik ja kohalik. Erinevad toidutootearendused ja toetusskeemid soodustavad säilimisaegade pikenemist, saia paisumist, suitsusingi vesistamist, toidu värvimist jne. Sageli ütleks: need ei vääri oma hinda, toit on ära rikutud.

Mine poodi ja vaata, kui vähe leiad seal lihtsad toite!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 129 korda, sh täna 1)