Saaremaa dolomiidi kaubamärgiks saab Reval Stone

Saaremaa dolomiidi kaubamärgiks saab Reval Stone

 

Eesti vanemaid ja suuremaid looduskivist ehitusmaterjalitootjaid Saare Dolomiit–Väokivi võtab kasutusele uue kaubamärgi Reval Stone, mis on kantud juba ettevõtte peakontori välisseinale Tallinnas Peterburi teel.

Firma uuendatud kodulehelt võib lugeda, et tänavuseks oktoobriks on välja töötatud uus kaubamärk ja visuaalne identiteet ning nüüdsest tunneb tarbija ettevõtet Reval Stone’i nime all.

“Meie missiooniks on laiemalt tutvustada paekivi kaevandamist ja kasutusalasid ning kanda edasi igipõliseid traditsioone. Propageerime looduskivi kasutamist kui üht unikaalset ja originaalset võimalust ehitusturul,” tutvustab uue nimega Reval Stone firma eesmärke.

Miks siis ikkagi kaubamärgi või brändina Reval Stone? Esimene sõna on teatavasti Eestimaa pealinna endisaegne nimi ja teine sõna tähendab inglise keeles kivi. Niisiis peaks lühike ja tabav bränd selle vastu huvi tundvatele inimestele meelde jääma.

“Me jõudsime järeldusele, et just selline bränd on meie lähiturgudel kõigile arusaadav. Reval Stone on informatiivne, sümboliseerimaks nii Tallinna kui kogu Eestit ja see tähendab turunduses väga palju,” loetles ettevõtte ekspordi- ja turundusjuht Aris Muld kaubamärgi eeliseid.

Eesti pikima traditsiooniga looduskivi töötleja Saare Dolomiit–Väokivi visiooniks on saada Baltikumi, Skandinaavia ja Loode-Venemaa piirkonna suurimaks kohalikust paekivist viimistlusmaterjalide tootjaks ja müüjaks. Kui kohalikul ehitusturul tuntakse Saare Dolomiit-Väokivi kaubamärki hästi, siis mujal maailmas ei ütle see asjast huvitatuile midagi.

Aris Mulla sõnul on ettevõtte eesmärk lähitulevikus eksportida lähiturgudele vähemalt kolmandiku jagu kogu toodangust.

Kui aastakümneid tagasi veeti peamiselt Kaarma karjäärist kaevandatud dolomiiti Venemaale, siis nüüd läheb nii Saaremaa dolomiit kui ka siin töödeldud mujalt sisse veetav looduskivi ekspordiks peale Venemaa veel Lätimaale, Leetu, Rootsi, Norrasse ja Soome.

Kõige suuremat huvi Eesti looduskivi vastu tunnevad lätlased. Näiteks Riia kaubanduskeskuse Driangulas Bastion fassaad on kaunistatud Eestist imporditud dolomiidiga.

Ka Eesti arhitektid peavad kohalikust loodussõbralikust ehitusmaterjalist lugu. Kõige värskem ja kujukam näide on KUMU dolomiidist fassaad ja paekivipõrandad. Paekivi ja dolomiiti on KUMUS kasutatud kogumahus 10 000 ruutmeetrit.

Kuressaares võib üles lugeda mitu unikaalset ehitist, kus dolomiit on domineerivaks, nagu kultuurikeskus, kaubamaja, lennujaamahoone, Audi autokeskus, Johani hotelli uus maja, kaubanduskeskus Ferrum ja paljud teised esindushooned.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 338 korda, sh täna 1)