Maavalitsuse rentnikud nurisevad rendihinna tõusu üle (1)

Maavalitsuse rentnikud nurisevad rendihinna tõusu üle

 

Saare maavalitsuse kava tõsta oma majas tegutsevate äride renti mitmekordseks on põhjustanud ettevõtjate nurinat. Maasekretär Andrus Lulla sõnul tegutseb maavalitsus vastavalt riigikontrolli soovitusele ning on läbirääkimistele rendihindade osas avatud.

Eelmisel nädalal maavalitsusest välja läinud teate kohaselt plaanib maavalitsus tõsta 1. detsembrist kolme oma majas tegutseva äriettevõtte renditavate ruumide rendihinda. Saaremaa Apteegi kasutuses olevate ruumide puhul tõuseks rent 70 kroonilt ruutmeetri kohta 210 kroonile (v.a keldriruumid), juuksurisalongi Kuldne Juus ruutmeetrihind tõuseks 50 kroonilt 150 kroonile ning FIE Mati Tasa rendipinna hind 60 krooni pealt 150 kroonile.

Mujal on odavam

Esimesena reageeris maavalitsuse teatele FIE Mati Tasa, kes tõdes, et maavalitsuse edaspidi soovitav rent on tunduvalt kõrgem kui mujal Kuressaare kesklinnas, ning tegi pindade omanikule ettepaneku hinda alla lasta. Maasekretär Andrus Lulla sõnul on maavalitsus oma hinnauuringus toetunud kaua aega linna kinnisvaraturul figureerinud firmade andmetele. Lulla lisas, et protsess on alles pooleli ning kindlasti püütakse läbirääkimiste teel jõuda kõiki rahuldava hinnani.

Kas apteek jääb?

Ei Saaremaa Apteegi juhataja Evi Adamson ega juuksurisalongi Kuldne Juus juhataja Tiina Tang soovinud oma järgmist käiku kommenteerida, kuid tõdesid, et mõelnud nad selle peale on. Tiina Tangu sõnul oli rendihinna tõus oodata. “Arvasin, et see sinna kanti tuleb, aga kindlasti jättis maavalitsus ruumi ka läbirääkimisteks,” ütles Tang.

Apteegi juhataja Evi Adamsoni sõnul oli tema jaoks taoline hüppeline hinnatõus siiski üllatav. Adamsoni sõnul on nad ruumes, kus apteek tegutseb aastast 1937, remonti ise teinud. “Oleme siin põrandaid valanud ja seinu sirgeks ajanud,” rääkis Adamson.

Küsimusele, kas apteek jääb ka uute rendihindade korral oma ajaloolistesse ruumidesse edasi tegutsema, ei osanud Adamson eile veel vastust anda, kuid tõdes, et vahel jääb küll mulje, et maavalitsusele meeldiks, kui apteekrid majast lahkuksid.

Maasekretär Lulla ei kinnitanud taolist väidet. Küll aga kinnitas ta juba varem maavanema poolt väljaöeldud mõtet, et maavalitsus vajab ruume teenindussaali jaoks.

“Meie majas käib palju inimesi, kes kasutavad ühte või teist avalikku teenust. Näiteks haigekassat. Lihtsam oleks kõik ametnikud koondada ühte kohta. Praegu peavad inimesed käima mitmes kabinetis,” märkis Lulla, kuid ei soovinud seda teemat siduda rendihindade tõstmisega.

Riigikontrolli soovitus

Maasekretäri sõnul tegutsetakse tuginedes riigikontrolli auditile “Maavalitsuse kinnisvara ümberhindlus ja vajalikkus põhitegevuseks”, mis tõi ühe järeldusena välja, et maavalitsuste rendipinnad ei täida eesmärki. Riigikontroll on seisukohal, et maavalitsuste poolt rendile antud hooned ja eluruumid ei teeni piisavalt tulu. Auditi käigus selgus, et kasutusse antud hoonete ja ruumide rendihinnad olid turuhinnast keskmiselt 77% võrra madalamad.

“Sellele auditile vastavalt me tegutsemegi,” ütles Lulla.
Viimati tõstis maavalitsus oma rendipindade hindu ajavahemikus 1995–2001, sõltuvalt ettevõttest. Maasekretäri sõnul on hindu hoitud madalal, sest rentnikud on oma kulu ja kirjadega teinud antud pindadel suurt remonti. “Kuna rentnikud on kandnud ka omakulu, siis ei ole me näinud varem põhjust hindasid tõsta,” osutas Lulla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 74 korda, sh täna 1)