Pole inimest, pole probleemi..!

Pole inimest, pole probleemi..!

 

Vastukajana teisipäevasele Postimehe arvamusartiklile (“Jumalast hüljatud kool”, Aaro Nursi – toim) tahaksin mitte meelt, vaid mõtet avaldada. Esiteks: palju jõudu Sulle, Aaro Nursi, selles raskes ja vastutusrikkas ametis, kus Sina ise pead olema maja ja maakonna kõige targem inimene – nii logopeedilises kui ka sotsiaaal-psühholoogilises mõttes.

Kala hakkab mädanema peast. Ja see lehk on jube. Hullem kui Kohila pärmivabriku oma. Surnud kalad ujuvad pärivoolu – lasevad end veevoolust kanda üha kiirenevas tempos, nägemata ning teadmata, mis ees ootab.

Sul, härra Nursi, on vastuvoolu ujumine raske päris mitmes mõttes: muuta tahaks, aga ei saa või ei tohi; olukorrale, oludele ja situatsioonile Orissaare internaatkoolis olid vihjanud, aga vastuseks puhub kõle tuul kooli direktori laual olevate paberite (loe: õigusaktide) ja riiulis tolmuvate kaustade vahel.

Mõistan pisut Sinu olukorda ja situatsiooni, sest Sina oled juba ammu märganud, et on toimunud sajandivahetus, paraku suurem osa Sinu kaaskolleegidest tõenäoliselt mitte. Miks ma nii väidan?

Orissaare koolis on kindlasti peavaluks õpi- ja käitumisraskustega õpilased, võib-olla narkootikumid, alkohol ja tubakas. Need on halvad asjad. Kurvaks ja masendavaks teeb niigi haletsusväärse olukorra see, et puistajad (loe: igatlaadi inspektorid) käivad Orissaare koolis pätte nahutamas, karistamas jne. Jah, see on JOKK-tegevus.

Aga millistele süvauuringutele siin tuginetakse? Kellelt on tellitud taustauuringud tekkinud olude, olukorra ja situatsiooni kohta? Kas kusagil (hoolekogus, alaealiste komisjonis jne) on tõsiselt juttu olnud õpi- ja käitumisraskuste tekke-, laienemise ja süvenemise põhjustest? Mis on võõrdumise, võõrandumise, depressiooni, deprivaatsuse, indolentsuse, konformsuse, apaatsuse, suitsiidimõtete, marginaalsuse jt anomaaliate põhjused?

Kardan, et asi pole aja- ja rahapuuduses, vaid ebapiisavas kompetentsuses. Kui õpetaja on ainult selleks, et õpetada ehk tundi anda, siis peaks sellise inimese saatma metsa langetama, sest kui ei ole puid, pole enam ka metsa. Sama kehtib ka probleemsete õpilaste kohta. Haridusel, õppekaval, õpikul jne pole raskusi – raskused ilmnevad õpiprotsessis osalemisel.

Viimane aeg on saavutada sotsiaalne kokkulepe Põhiseaduse kaitseks, kus oleks selgesti fikseeritud hariduse koosseisu, struktuuri ja funktsioone käsitlev kokkulepe. Meil on vaja luua õiguslik alus (mitte JOKK), et saavutada erakondade konsensuslik hoiak ka haridusküsimustes.

See pole etteheide, vaid fakt, et ministeeriumil pole aega ega inimesi, kes vastavalt ametnikueetikale täidaksid oma kohust ning inspekteerimise, ettekirjutuste, ähvarduste jne asemel vabastaksid ametist kibestunud ning lastevaenulikud õpetajad ning kuulutaksid välja avaliku konkursi vabanenud ametikohtade täitmiseks, brutopalgaga 15 000 krooni.

Juba öösel kuulen unes peaministri sõnu meie eelarve metsikust ülejäägist. Mida selle rahaga siis peale hakatakse? Kas läheb see Brüsselile trahvide maksmiseks, seinte tapetseerimiseks või on välisjulgeolek ikka nii kriitiline probleem (mis muidugi on ka tõsi), et midagi peab ikka sukasääres olema? Kui nii, siis tuleb ka asju nimetada õigete nimedega, mitte kelkida meie metsiku eelarve ülejäägiga.

Palun, peaminister, et Te tagaksite Orissaare internaatkooli logopeedile Aaro Nursile (noor meesterahvast spetsialist!!!) 15 000-kroonise brutopalga. Endise haridusnõunikuna tean, et logopeedide järgi oli karjuv vajadus nii lasteaedades kui ka koolides üle terve Eesti.

Kui peaminister haridusministrile vastavat korraldust palgatõusu osas ei anna, siis härra Nursi, ära heida meelt – logopeede on vaja KÕIKJAL ja Sinu veenmisoskusest sõltub, millise palga endale välja kaupled.

Kas Orissaare kooli poiste ja tüdrukute puhul on välja selgitatud, milline on nende tervis (füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund) ja sünnipärased eeldused, mida suuremal määral saab hoida ja edendada? Oleks vaja välja selgitada, mis soodustab ja mis takistab lapse arengut ning tõhustada õpetaja panust lapse kasvamisele kaasaaitamisel.

Kui hoolekogu on kirumise koht ja alaealiste komisjonis tümitatakse probleemsete laste vanemaid, tuues eeskujuks oma edukaid võsukesi, siis oleks see alandav igale asotsiaalile.

Õpetaja ametikohal oleval inimesel on palju rolle ja vaid ÜKS nendest rollidest on õpetaja roll. Ma ei tea, kas Orissaare koolis on toimunud sisulised arenguvestlused, mille käigus on püütud välja selgitada nende intuitsioon, motivatsioon, eruditsioon, orientatsioon, afiliatsioon.

Kvalifikatsiooni kohta on paber, kas paberil olev vastab ka tegelikkusele, on samuti arenguvestluse teema.

Kui Orissaare koolis jätkub õpilaste klassifitseerimine, tüpologiseerimine, standardiseerimine, arengutaseme ja -eelduste nivelleerimine, siis saevad austatud õpetajad ise suure hoolega seda oksa, mille peal istuvad nemad ja terve kool. Hariduse eelduseks on usk ja usaldus, hoolivus ja armastus, mitte sund ja surve, mõnitamine ja ähvardamine, järelevalve karistamise eesmärgil.

Kui riik kehtestab koolikohustuse, siis peab ta ühtlasi tagama, et kool oleks lapse arenguks soodne paik, mitte füüsiliselt või vaimselt (emotsionaalselt) ohtlik. Kas Orissaare internaatkoolis õpivad kõik andetud ning loomingut vihkavad lapsed? Arvan, et mitte. Ka Orissaare internaatkoolis õppival lapsel on õigus olla eriline, õigus saada kiitust ja tunnustust.

Senikaua, kui meil on inimesi, on meil probleeme. Nende eitamine on kuritegelik, nende ennetamine ülioluline.

Arvan, et Orissaare internaatkool peaks kogu saare pealt kokku koguma mõtlemisvõimega ning laste käekäigust hoolivad inimesed, korraldama mõttetalgud, vaatama üle oma rollid, kohandama riigi õigusakte kohalikku konteksti arvestades (ja kellelgi pole õigus teha teile, austatud õpetajad, etteheiteid, kui te rumalaid reegleid täidate tänasest vähem innukamalt). Siis usun, et teiste hulgas jätkab nimetatud koolis suure rõõmuga tööd ka logopeed Aaro Nursi.

Quo vadis, Orissaare inernaatkool?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 119 korda, sh täna 1)