Repliik: Eestimaa perifeeria (1)

Teada asi, et bussile koguneb seltskond, mida sotsioloogid nimetavad sundseltskonnaks. Ei saa valida kaaslasi. Nii ei saanud minagi. Suvel Tallinnast Kuressaare poole sõites oli bussi tagaosas üks lärmav noorte seltskond, kes kõik hoolega kuulereid ja muid nn naistekaid kuukas.

Hääled valjenesid proportsionaalselt joogi kogusega. Ja siis said kõik saarlastest bussisõitjad teada, mida arvatakse nende saarest. “Neil ei ole seal internettigi”, “Ei tea, kas seal elektrit on?”, “Kas WC on seal leiutatud?”

Ei usu?

Eelmise neljapäeva juhtum, kus tuntud eesti muusik Tiit Kikas ei arvanud, et Kuressaares leidub korralik kontserdikoht, on ainult nende fraaside kinnituseks. Tõsi, paljudes väikestes jazziklubides ei olegi sellist tehnikat.

Kui aga enesestmõistetavana võtta, et Saaremaa, see on Eestimaa perifeeria, siin ei saagi olla korralikul tasemel tingimusi, ei elatus- ega ammugi spetsiifilisemal tasandil, siis omandavad need noorte räusatud laused teise tasandi.

Saaremaa on koht, kus elavad aborigeenid, kes rahulduvad selle piskuga, mis neile armu poolest antakse.

Siinkohal oleks ka paslik meenutada kunagise estraaditähe Saaremaa külastust, kes ise purupurjus olles lava taga sissejäänud mikrofoni ütles: ega see matsikari niikuinii midagi aru saa!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)