Diskoriks ei saada üleöö

Diskoriks ei saada üleöö

 

Karl, Sander, Siim ja Rääk-Kristjan on noored mehed, kes läbisid kevadel Kuressaare noorte huvikeskuse korraldatud diskorite koolituse. Tänaseks on igaüks neist korraldanud päris mitu pidu ning huvi diskoriameti vastu ei näi vaibuvat.

Kui poisid diskoripulti pääsevad, muutuvad ka nende nimed. DJ The Maier, Sass, Zim ja Prooton. Maier on Karli perekonnanimi, Sass on Sandri hüüdnimi, Zimi all võib Siimu kohata suhtlusportaalis Rate.ee. Rääk-Kristjani ametinimi tuleb aga sellest, et noormehele meeldib keemia ja positiivseid laenguid on ikka vaja. (Prooton on positiivse elektrilaenguga aatomituuma osake – toim)

Mis teid diskoriameti juurde tõi?
Rääk-Kristjan: Mind on lapsest saadik huvitanud helitehnika ja dj-ndus, kuulsus, mis sellega kaasneb. Ühel päeval nägin kuulutust koolituse kohta ja mõtlesin, et võiks ju oma unistuse täide viia. Nüüd olengi DJ. Alguses vaatasin, et kena lihtne töö, aga tegelikult ei ole lihtne.

Mis on selle töö juures kõige raskem?
Siim: Kõige raskem on tehnika vedamine.

Kõik: Peab vaatama, kuidas muusika inimestele peale läheb, see on raske.

Sander: Vinüülidega on keerulisem mängida kui CD-dega. Viimasel peol Sandla kultuurimajas proovisin ka vinüüle, läks enam-vähem. (Vinüülidega saab ka plaate kraapida ja sellega veel uut moodi muusikat luua, rahvale pidavat see väga meeldima, efektne vaadata ja huvitav kuulata. )

Kas teie enda muusikamaitse ühtib üldiselt piduliste omaga?
Kõik: Oleneb rahvast ja meeleolust. Trance, hiphop, drum&bass … loetletakse oma maitseeelistusi.

Karl: Ise kuulan hardstyle’i, jumpstyle’i, noored kuulavad poppi, eriti Tanel Padarit. (Millegipärast saadab seda vastust üldine naerupahvak.)

Pidusid on noored diskorid igaüks korraldanud alla kümne. Kohti, kus neid teha, pidavat ikka leiduma. Üks hea paik on Kuressaare noortekeskus.

Karl: Kõige kaugem koht, kus ma olen pidu teinud, on olnud mu kodukoht Hiiumaa. Ilusti läks peale. Noored on igal pool ühesugused.

Millist kaalu omab diskoritöö teie jaoks tulevikus?
Kõik: Poolhobi, pooltöö.
Karl: Tahaks kusagile jõuda, endale nime teha.

Eestis pidavat poiste arvates laeks olema töötamine raadios. Nii mõnelgi sai huvi alguse raadiost sealseid diskoreid kuulates.

See, kas diskor lugude vahele midagi räägib või mitte, olenevat peopaigast. Kõrtsis lobisetakse rohkem, näiteks soovilugude edastamisel. Klubides teeb diskor suu lahti üldjuhul vaid peo alguses ja lõpus. Maitse asi, väidavad poisid.

Puhtalt oskuste küsimus olla aga see, kas lugude vahel on paus või mitte.

Sander: Kellel on laulude vahel pausid, see ei ole diskor. Võid ju niisama plaadi panna nurka mängima, siis polegi diskorit vaja.

Kõik läbisegi: Õigel diskoril vahetuvad lood sujuvalt nii, et tantsija ei pruugigi aru saada. Hea diskor miksib muusikat.Teeb justkui oma asja, aga kasutab algmaterjalina juba teiste poolt loodut.

Et ennast muusikamaailmas toimuvaga kursis hoida, kuulavad noored palju raadiot, vaatavad muusikakanalit MTV, jälgivad edetabeleid. Enda arendamiseks vaatab mõni internetist vanade tegijate videoid, et sealt pealt uusi võtteid õppida.

Kas vahel vanematega probleeme ka tuleb, et kuulate liiga valju muusikat?
Ühest suust: Oojaaa! Aga me ütleme, et meil on vaja harjutada.

Saaremaal on kümmekond diskorit moodustanud Saaremaa diskorite klubi (www.klubi.pri.ee), mille siseselt omavahel ka mõõduvõtmisi korraldatakse. Iga diskor mängib paarkümmend minutit, seejärel hääletab rahvas oma lemmiku poolt.

Klubiliige Siim ehk DJ Zami on üks n-ö vanadest kaladest, kes vestlusringis osalenud noori koolitas ning nüüdki neil silma peal hoiab.

Zami: Õpilased on head, pidudel olen küll ainult Sandrit kuulnud. Ise olen plaate mänginud 5–6 aastat. Pidusid tuleb oma saja ringis. Põhiliselt lasen hiphop’i, vahel midagi muud ka.

Kui kellegi on soovi, et noored hakkajad diskorid mõnel peol üles astuksid, siis on nad lahkesti nõus seda tegema. Ka tehnika on neil olemas.

Kas te ise ka peol tantsida saate?
Sander: Üldiselt mitte, aga vahel, kui paned mõne hästi pika loo peale või oled teinud pika miksi (mitu lugu järjestikku kokku pandud – toim), siis võib ka.

Kõik: Puldi taga võid kaasa tantsida.

Fännidest ei tea poisid enda sõnul midagi. Polevat nii suurt kogemust veel, et keegi just nende pärast peole tuleks. Küll aga on poistel hästi teada, et diskoripuldi tagant silmapaistmiseks võiks seljas olla midagi heledat.
Kõige tähtsam olla aga siiski muusika. Kui pidulised kuidagi koju minna ei taha, võib diskor õnnelik olla – temaga ollakse rahul.

Kes on diskor?
Diskorid töötavad meelelahutusasutustes. Diskoreid on hakatud nimetama DJ-deks, mis on lühend inglisekeelsest väljendist disc jockey. Põhikohaga töötavaid diskoreid on väga vähe, reeglina peetakse diskoriametit põhitöö kõrvalt. Ootused DJ suhtes on maal ja linnas erinevad. Maakohtades peavad DJ-d peolisi rohkem ergutama ja kaasa kutsuma, siin ei ole oma tähtsust kaotanud diskori kui jutuvestja ja lobiseja roll.

Hästi tuleb kursis olla valitsevate populaarsete muusikasuundadega, kuid aeg-ajalt peab publikut üllatama, pakkuma midagi uut. Diskor ei või publikule peale suruda oma isiklikku maitset… Range enesedistsipliin on vajalik selleks, et tööd ja lõbutsemist mitte segi ajada.
www.cvkeskus.ee

Mikk Saarela, vabakutseline diskor

Millised on diskoritöö plussid ja miinused?

Plussid – huvitav ja nauditav eriala, palju uusi ja huvitavaid tuttavaid, hea palk. Alati on võimalik edasi areneda, kui on soovi. Hea muusikavaliku korral suudad inimestele pakkuda võimalust end tantsupõrandal välja elada.

Miinused – öötöö, liigselt alkoholi tarbinud ja ebameeldiv publik klubis. Pidev töötamine võib muuta muusikamängimise liiga ühekülgseks ja tekitada tüdimust. Vali müra, mis võib põhjustada kõrvapõletikku ja kõrvakuulmise kadumist. Aga kui sa seda tööd armastad, siis ei pane neid miinuseid tähele.

Milline on olukord diskorikutsega Saaremaal?
Minu arvates on olukord Saaremaal diskorluses üpris kehv noortele algajatele DJ-dele. Diskorid, kes töötavad klubides ja on piisavalt professionaalsed, on rohkem teada-tuntud ja neil on ka kindlasti paremad võimalused töökoha ja tööotsade leidmiseks sellel erialal.

Noorematel diskoritel need võimalused üldjuhul puuduvad. Hea on see, et on noori, keda huvitab see töö ja kes tahavad seda teha. Algajad DJ-d ise huvituvad sellest tööst, korraldades koolitusi, võistlusi ja üritusi, et nende tase muutuks paremaks. Paraku jõuavad neist üritustest kõrgemale ainult mõned noored ja ööklubid ei soovi uute ja roheliste diskoritega riskida.

Samas ei jätku noortele ka õpetajaid ning puudu tuleb ka tehnika kättesaadavusest. Muidugi on väikese koha miinus see, et pidudel ei saa mängida alati seda, mis diskorile endale meeldib. Pigem läheb inimestele pidudel peale mainstream ehk raadiost kuuldud tuntud lood.

Suuremas kohas on see eelis, et inimesi ja maitseid on nii palju, et igaüks saab mängida ja kuulata just seda muusikat, mida ta tahab.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 325 korda, sh täna 1)