Presidendivalimised Argentiinas – esimesest leedist riigipeaks

Presidendivalimised Argentiinas – esimesest leedist riigipeaks

 

Vähemalt ligi 45% pühapäeval presidenti valinud argentiinlastest juubeldavad – just nii suure protsendiga võitis valimised Cristina Fernandez de Kirchner (54).

Tegemist on esimese rahva poolt valitud naispresidendiga riigi ajaloos. 10. detsembril annab talle võimu üle tema oma abikaasa, praegune Argentiina president Néstor Kirchner.

Kirutud ja kiidetud

Cristina Elisabet Fernández sündis 19. veeburaril 1953. aastal La Plata ülikoolilinnas keskklassi perekonnas. Ülikoolis otsustas ta studeerida psühholoogiat, mille hiljem vahetas õigusteaduse vastu. Cristina alustas oma poliitikukarjääri juba 70-ndatel aastatel, liitudes Justitsialistliku Partei noorte peronistide liikumisega. Pärast abiellumist Nestór Kirchneriga 1975. aastal sai neist võimas poliitiline tandem. Cristina on vaheldumisi olnud parlamendis esindajatekoja ja senati liige 1989. aastast, kuni presidendina ametisse astumiseni töötab ta parlamendis Buenos Airese senaatorina.

Paljud rõhutavad ka Cristina rolli abikaasa presidendikampaanias 2003. aastal. Oma isiklikku poliitilist karjääri rõhutab ta eriti siis, kui teda võrreldakse teise tugeva naispoliitiku Hillary Clintoniga. Vastne president on öelnud, et neid ei tasu siiski kõrvutada – kui Hillary tõusis poliitilisele areenile oma abikaasa presidendiks saamisega, siis tema oli poliitiliselt aktiivne juba ammu enne presidendiprouaks saamist.

Enesekindlalt ja irooniliselt on ta ka maininud, et on abikaasa kõrval palju õppinud ning ei arva, et peaks temalt paluma näiteks majanduselu puudutavaid nõuandeid.
Lisaks poliitilistele ambitsioonidele on Cristina meedias ärevust tekitanud ka oma välimusega, temast räägitakse kohalikus ajakirjanduses kui naiselike nõrkustega poliitikust.

Kajastamist on leidnud tema iluoperatsioonid, igahommikune trennitegemine, see, et ta sööb neli korda päevas, joob mineraalvett ning armastab end korralikult meikida. Cristina ei ole ka varjanud, et armastab luksuslikke riideid-jalanõusid ning hea välja näha: “Mulle meeldib oma välimuse eest hoolt kanda! Ilmselt sündisin juba meigitult!”

Rahvale meeldib kuvand kaunist esimesest leedist ning argentiinlaste iluideaalidele vastab uus president igati. Seetõttu on teda võrreldud ka samuti vastakaid arvamusi tekitanud kunagise presidendiproua Eva Peróni ehk Evitaga. Lisaks heale väljanägemisele peetakse nende ühisjoonteks emotsionaalset kõnelemisstiili ning populaarsust lihtrahva hulgas.

Cristina nõrkus kallite riiete-jalanõude ning iluoperatsioonide vastu on saanud ka terava kriitika osaliseks, kuid rahvas vajab ideaale ning pikkade lehvivate juustega kaunis kostüümis ja tugevalt meigitud president töölisrahvast tervitamas, kollane kiiver peas, tekitab rahvas heldimust ja uhkust.

Naised võimul

Argentiinas on president nii riigipea kui ka valitsusjuht. Cristina Fernández de Kirchneri näol pole tegemist siiski päris esimese naispresidendiga selles Lõuna-Ameerika riigis, järjekorranumbrilt neljakümne teine Argentiina president oli Juan Peróni kolmas naine Isabel Martínez de Perón, kes juhtis riiki aastatel 1974–1976. Kunagisest ööklubi tantsijast Isabelast sai Peróni isiklik assistent ning abikaasa. Pärast Hispaanias eksiilis elamist Argentiinasse naasnuna asus Juan Perón taas riiki juhtima, kuid suri vähem kui aasta pärast.

Nii saigi Isabelast kogu Põhja- ja Lõuna-Ameerika esimene naisriigipea. Paraku oli Isabel rahva hulgas äärmiselt ebapopulaarne, mälestus noorelt vähki surnud Evitast oli rahvale veel liialt värske. Pärast riigipööret 1976. aastal saadeti Isabel eksiili Hispaaniasse, kus ta käesoleva aasta 12. jaanuaril arreteeriti inimeste teadmata kadunuks jäämise eest tema valitsusajal.

Argentiina parlamendis on viimastes koosseisudes olnud naiste protsent suhteliselt kõrge, seda kaitstakse ka seadusega – kolmandik erakondade esitatud kandidaatidest peavad olema naised. Veel võimul olevas valitsuses on kaks naisministrit: kaitseminister Nilda Garré ja sotsiaalminister Alicia Kirchner (president Nestor Kirchneri õde). Cristina ise on öelnud: “Meie ühiskond vajab rohkem naisi vastutusrikastele positsioonidele. Naised peavad alati läbima aga kahekordse testi – esiteks peavad nad tõestama, et ei ole idioodid, ja seejärel veel seda, et saavad oma ülesannetega hakkama.”

Tähelepanuväärne on lõppenud presidendivalimiste puhul ka see, et esimest korda Argentiina ajaloos pürgis riigijuhiks kolm naisterahvast. Teisele kohale Cristina Kirchneri järel jäi Elisa Carrió (50), kes võitis valimised Buenos Airese piirkonnas. Kolmas naisterahvas, Vilma Ripoli (53), suurt edu valimistel ei saavutanud.

Samas ei saa Cristina ja Elisa Carrió puhul rääkida tulihingelisest naiste õiguste eest seismisest. Näiteks teema, mis on viimasel ajal olnud ikka ja jälle päevakorral, on pereplaneerimine, naiste õiguste suurendamine ja abortide legaliseerimine. Argentiinas kui katoliiklikus riigis on abordid keelatud, ka Cristina Kirchner ja Elisa Carrió on mõlemad rõhutanud oma abordivastasust.

Samas näitavad arvud, et aastas tehakse Argentiinas ligikaudu 500 000 illegaalset aborti, mille tagajärjel sureb vähemalt üks naine päevas. Tegemist on nii rahva tervise kui ka sotsiaalse õigluse seisukohalt äärmiselt olulise probleemiga. Paraku ei ole ükski presidendiks pürginud naispoliitik pidanud oluliseks nimetatud teemat oma valimiskampaanias käsitleda.

Abikaasa poliitika jätkaja

Ühes kohaliku ajalehe valimistulemuste avaldamise järgses artiklis leitakse, et Cristina on kahtlemata kõige olulisem naine peronismi ajaloos peale Eva Peróni. Peróni rajatud Justitsialistlik Partei oli kasvulavaks paljudele vasakpoolsetele poliitikutele. Néstor Kirchneri juhitav praegune valitsuspartei Võidurinne peab end justitsialistide tiivaks. Cristina valimine presidenditoolile järgnevaks neljaks aastaks tähendab ühtlasi vasaktsentristliku poliitika jätkumist Argentiinas.

Rahvas leiab, et Néstor Kirchneri valitsusajal on elu paremaks läinud. Viimane ränk majanduskriis 2001. aastal põhjustas meeleavaldusi kogu riigis, selleks hetkeks oli töötuid juba 25%. Alates 2003. aastast, Néstor Kirchneri valitsusajast, saab rääkida miljonite töökohtade loomisest ning välisinvesteeringute kasvamisest. Tema esimesi, rahva seas väga populaarseid otsuseid oli diktatuuriaegsete kurjategijate kohtu ette saatmine, samuti tehti olulisi samme välisvõlast vabanemiseks. Aastatel 2003–2006 on majandus kasvanud u 9% aastas. Samas on endiselt probleemiks inflatsioon ning tulude ebavõrdsus ühiskonnas.

Kriitikud tõid valimiskampaania käigus välja, et Cristina valimislubadused sarnanevad Néstor Kirchneri omaaegsete valimislubadustega peaaegu nagu kaks tilka vett. Valimiskampaania oli küllaltki passiivne, ei peetud ühtki avalikku debatti seisukohtade tutvustamiseks või kaitsmiseks. Peamise toetajaskonna moodustasid Cristina puhul provintsid, kus viimastel aastatel on nähtud oma majandusliku olukorra paranemist, ning kõige madalamad ühiskonnakihid, keda pani Cristina poolt hääletama Néstor Kirchneri viimase nelja aasta poliitika.

Esimeste valimisjärgsete lubadustena on Cristina öelnud, et asub uurima e-valimiste võimalusi, et hoiduda järgmistel valimistel võimalikest probleemidest. Samuti on ta lubanud asuda uue hooga lahendama Argentiinat ja Uruguayd eraldava jõe Río de la Plata kaldale paberivabriku ehitamise probleemi. Esimene välisvisiit ongi planeeritud “vennasmaale” Uruguaysse, et tugevdada suhteid president Tabaré Vázquesiga.

Viimase nelja aasta jooksul on Cristina olnud abikaasa nõuandja ja toetaja, seega usaldab rahvas teda ka kui riigipead. Usutakse, et paar viib koos edukalt edasi riigi arengut. Oma võidukõnes lubas Cristina kõigi jõudude ühendamist võitluseks vaesuse ja töötuse vastu: “Mitte ainult valitsus, vaid kogu rahvas saab üht riiki üles ehitada!” Argentiinlased on oma hääle andnud ning Kirchnerid jätkavad presidendipaarina veel neli aastat – ainult presidendi ja nõuandja rollid perekonnas on vahetunud.

Argentiina Vabariik
Pealinn: Buenos Aires
Riigikeel: hispaania keel
Riigikord: föderaalne vabariik
Iseseisvus Hispaania ülemvõimu alt 9. juulil 1816. a
Pindala: 2 766 890 km²
Rahvaarv: u 40,3 miljonit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)