Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumajas toimunud istungil otsustas kohtunik Külli Mölder määrata Valeri Željapile, kes põhjustas autoõnnetuse, juhtides sõidukit 2,5-promillises alkoholijoobes ja juhilubadeta, 30-päevase vabadusekaotuse.
Selle aasta augusti lõpus istus joobes Valeri Željap autorooli, omamata ise juhtimisõigust juba 1981. aastast. Kihelkonna ja Aia tänava ristmikul kaldus auto vastassuunavööndisse, rammides seal pöörde tegemist oodanud sõidukit.
Željap ütles oma ülestunnistuses, et 2,5-promillise alkoholijoobega oli tema sõpruskonnas kõige kainem ning seetõttu võttis endale selle vastutuse.
“Olin kõige kainem”
Autoõnnetuse põhjustanud Željap tõdes, et ta on süüdi ning lubas taolist tegu enam mitte korrata. Juhtunus palus ta süüdistada ainult ennast. Kohtualune rääkis, et sai 30. augustil kokku sõpradega, keda tundis ainult nägupidi.
Meestel oli tulnud soov autoga sõitma minna ning Željap pakkus ennast autojuhiks, kuna talle tundus, et on seltskonnast kõige kainem.
Kinnipidamisel mõõdeti autojuhi väljahingatavas õhus alkoholi 1,38 mg/l kohta. Željapi kinnitusel ta sõidu sihtkohta ei teadnud, sõbrad olid ainult öelnud, et tuleb keerata paremale või vasakule jne.
Kohtualuse sõnul kaotas ta load juba 1981. aastal ja sellest ajast saadik on ta juhtinud mootorsõidukeid ilma juhtimisõiguseta. “Olen proovinud lube taastada,” ütles Željap kohtus, tunnistades ka seda, et on viibinud viinaravil ja püüdnud alkoholismiga võidelda.
Kümnetes tuhandetes trahve
Töötule Željapile, kelle päevad mööduvad enamasti Kuressaare Rae keskuse ümbruses alkoholi tarbides ja kaaskodanikke tülitades, on alates 2001. aastast määratud väärteo korras rahatrahve kokku 29 180 krooni, millest ta on tasuda suutnud vaid 205 krooni. Kümnel korral on rahatrahv asendatud 30-päevase arestiga.
Ka seekord tegi politsei ettepaneku karistada Željapit 30-päevase arestiga, kuna raha trahvide maksmiseks mehel ei ole. Kohus sellise karistuse ka määras. “Ma arvan, et menetlusalusel isikul on kasulik olla kuu aega alkoholita,” kõlas kohtusaalis politseid esindanud komissar Meelis Juhandi kommentaar.
Loading ...
Temaga tuleb käituda nii nagu halvasti dresseeritava koeraga – käsklus eemale hoida ja mitte enam läheneda tuleb anda väga resoluutselt ja üheselt mõistetavalt.Heatahtliku inimesena lasin ennastki paar korda ära moosida, kuid kui “härra” hakkas küsima sellisel moel,nagu peaksin talle raha andma siis tegin asjale lühikese lõpu.Aga te oleks pidanud nägema – ma ei tea rohkem solvatud inimest.Ühe katse tegi ta veel paar päeva hiljem, seegi tulutu.Nüüd vaatab õnnetut nägu tehes kaugelt,kuid ei tüüta vähemalt.
Selle parasiidi peaks arestikambri asemel pargis lehti riisuma panema. Reha kätte, töölõik ette ja enne süüa ei saa kui töö tehtud.
Täna tuias jälle ringi… millal ta siis puuri pannakse??
see on ju se rae parm:D
mis siis teistest sai, miks nendest ei räägita?
Nüüd on meil saaremaal oma SLõhtuleht ja edu ajakirjanikule pugemises, just selle hotelli ja maaküttega seoses.
Ei pole ta parm ühti. Töötatööline ja pidevalt auru all, aga riides käib nii, et võiks vahel lausa Kuressaare linna esimoemeheks pidada. Elukunstnik hoopis.
Ei ole jah parm. Hoopis nälkjas on. Selline libe ja vastik. Kleepub poe ukse juures hõlma külge ja küsib 10 krooni. Pühid maha ja siis tahaks käsi pesta.
miks SLõhtuleht? kõik ju teavad željapi. Vana tuntum kui linnapea.
et noorena olid valerka prutad praegused prominendiprouad,andku talle siis nüüd nats pappi kunagiste seikluste mälestuseks.muide ta oli noormehena küllaltki kobe kutt!
see mees ei ole mingi elukunstnik vaid üks igavene pätt,kes annab ka oma kätele naissoo suhtes voli,kes talle hirmuga raha annavad ja riidesse panevad.lapseema on siit saaremaalt pagenud küll vastu ööd,kui härral deliirium kallale tuleb.kuidas küll sellist pätti vangi ei panda vaid ainult arestitakse.kas oodatakse ikka,et kellegi surnuks sõidab või maha lõõb.
ta pole kainepeagagi tark,mida siis veel täispeast tahta.paar aastat oleks aresti vaja,saaksid lähedased ja naabrid puhata.
sest iga kord kui sinna asja on olnud jääb silma seesama zeljap oma naljakate kingadega ja hulk teisi parme, kellest levib joodiku haisu ja kogu ukseeesise ümbrus on ka ikka ilgelt räpane. Eriti parem ei ole ka ferrumi ja raamatukogu vaheline ala, sest pinkidel aelevad pidevalt teismelised kes oma ümbrust prahi, toidujäänustega, ja lõpmatu ilastamisega lagastavad, ning puidust pinkidesse auke uuristavad. Divast ei maksa üldse rääkida, maja seinad on auke täis torgitud ja põletatud, jalajäljed ronivad möda seina üles ning sageli vedelevad ka öised oksehunnikud poole päevani seina ääres. Tundub, et vahetus läheduses paiknevad linnavalitsuse töötajad on sellise rõvedusega niivõrd ära harjuud, et ei tule selle pealegi, et midagi on ikka väga valesti.
Ühel päeval saame ka meie teada, et inimelu on midagi väärt.
Valeri =inimlik tragöödia, mis kajastab läbi aegade meie Eesti ühiskonna saamatust (eriti pedagoogide!), suunata inimest õigele teele. Meie kõik peame alla andma, et pole suutnud aidata.Hei teie seal Saaremaal, kus te kõik omavahel tunnete, teate ju kuidas Željap üles kasvas (eriasutused, vangla arestimaja, haigus-alkoholism).Minu jaoks on see ime, et ta elus on.
Ja võibolla on ta kellelegi teist ka teinud võimatu võimalikuks?Võibolla lähete teise poodi vaesekesed! Huvitav, kuidas ikka üks “mitte keegi” meie hulgast nii kuulsaks on saanud?