Gubbio – koht, kus ajaloost saab kunst ja vastupidi

Gubbio – koht, kus ajaloost saab kunst ja vastupidi

 

Rühm Kuressaare kunstikooli õpilasi ja õpetajaid oli 3.–10. oktoobrini Comenius-projekti “Nature and Environment Trough Art” kolmanda aasta esimesel projektikoosolekul Itaalias Umbria maakonna iidses linnas Gubbios.

Kunstikooli delegatsioon käis Gubbios juba teist korda, seekord oli kaasas viis õpetajat – Liis Elmi, Piret Männa, Leelo Leesi, Külliki Järvila, Boris Šestakov – ja viis õpilast – Mari Maripuu, Kätlin Hermann, Katrina Kaubi, Tuuli Trei, Sigrid Sünd. Õpilased elasid itaalia perekondades, mis on parim võimalus kohaliku elu ja inimestega tutvumiseks.

Võõrustajaks oli Istituto statale d’Arte di Gubbio, meie mõistes ametikool, kus õpetatakse keraamikat, tekstiili-kostüümi, arhitektuuri ja restaureerimist.
“Koolis õpetatakse sellised võtted kätte, et õpilased saaksid kuskil töökojas jätkata. Samas on kooli nime sees märge, et ta on eksperimentaalkool. Aga eksperimentaalne pool seisneb seal peamiselt vanade episoodide uue tehnikaga värskendamises. Pühak siin ja pühak seal. Tekstiili osas on asi natuke parem. Aga ka seal on niimoodi, et võetakse mingi tuttav motiiv ja selle järgi tehakse kunsti,” selgitas Kuressaare kunstikooli direktor Šestakov.

Nädala jooksul toimusid töötoad Gubbio kooli töökodades, kus külalised Põhjamaadest (lisaks saarlastele lätlased Ogrest ja soomlased Hyvinkäält) said kätt proovida keraamiliste taldrikute dekoreerimisel, siiditrükis, batikas, intarsias jne.

Comenius-projekt on peamiselt ja siiski koolide arendusprogramm. “Arutame, mis keegi on teinud, määrame pidepunktid, mida võiks teha, näiteks samal ajal vastav kool. Koosolekutel võivad osaleda õpilased, võimaluste piires võtame neid kaasa,” rääkis Boris Šestakov.

Kontaktide loomine Gubbioga algas 2004. aastal. Algas kõik sellest, et Kuressaare kunstikooli direktor käis Itaalias keeleõppel ja sattus tänu sellele Gubbiosse, saades kontakti ka sealse kunstikooliga. “Tegime projekti. Lätlased ja soomlased olid meiega koos. Ja siis öeldi, et itaallased jäid omapoolse projekti esitamisega hiljaks. Oli juba tunne, et meid ei tahetagi. Aga siis öeldi meile, et minge ise kohale, Gubbiosse.

Nõupidamisel selgus, et ühed mäletasid meid ja teised küsisid, et kas tulite puhkama. Kolmanda päeva õhtul läksime ühele õpetajale külla. Pärast juba võeti omaks,” jutustas Šestakov, võttes itaallastega asjaajamise kokku niimoodi – senikaua kuni sulle kahe põse peale musi ei anta, asjad lihtsalt ei toimi.

“Meeldejääv oli päev mägedes Giomici keskaegses lossis, pärast tutvumist peremehe ja tema valdustega joonistati maalilist värvikirevat maastikku ja arhailist arhitektuuri. Ilmselt kõige huvitavamaks kujunesid aga fotosessioonid koolis valminud ajalooliste kostüümide koopiatega – nii said ühed proovida ihaldatud modelli rolli ja teised moefotograafi tööd,” pajatas Boris Šestakov. Ta lisas, et itaallased eelistavad elada kinniste silmadega.

Kõik on nii ilus, bello-bello, aga samal ajal on olemas ju nii narko- kui ka alkoholiprobleem, rääkimata maffiast. Kui üks kunstikooli tütarlastest tahtis teha antireklaami sõltuvusainetele, istus vanaaegses rõivastuses lossi trepile ja tegi seal nn triipu, siis vanemad inimesed ei paistnud asjast üldse aru saavat. Fotokat käest ära ei rebitud, kuid ega sellele hea pilguga küll ei vaadatud, rääkis Šestakov.

“Seekordne ühisnäitus oli fotodest, teemaks aastaajad. Käime pildistamas näiteks kokkulepitud ajal, igaüks oma riigis vastaval kuupäeval, ja siis teeme neist fotodest postkaarte, kalendreid jne,” jutustas Kuressaare kunstikooli direktor. “Väljapanek oli üllatavalt mitmekesine. Avamisele kogunes huvilisi hulgaliselt.”

“Meile öeldi, et te olete toonud palju uusi tuuli Gubbio kunstiellu. Nagu üks mu sõber muigamisi märkis, et pole imestada, kui kunagi märgitakse annaalidesse, et sel ja sel aastal käisid siin põhjamaalased,” lausus Šestakov.

Reisi lõpus toimus projektikoosolek, kus tehti kokkuvõtteid senisest tegevusest ning peeti plaane viimaseks koosolekuks koordinaator-koolis Hyvinkääl.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 106 korda, sh täna 1)