Ühisnäitus Tammisaaris

Ühisnäitus Tammisaaris

 

Alates 18. oktoobrist on Soomes Tammisaari linna muuseumikeskuses EKTA avatud Saaremaa kunstnike ühisnäitus. Näituse temaatika ei ole piiratud. Ainsaks ühisnimetajaks võib pidada seda, et pea kõik osalejad elavad Saaremaal või on siit pärit.

Kuressaare Raegalerii kuraator Lii Pihl meenutas, et näituse idee sai alguse kas 2006. aasta lõpus või 2007. aasta algul Tammisaarist tulnud kutsest. Tegu on vastukülaskäiguga. Tammisaarilased olid Kuressaares oma väljapanekuga 2005. aasta suvel.

Kokku eksponeerib oma taieseid 34 kunstnikku. Lii Pihl oli alguses mures, et kas näitusele saab ikka arvestatava tasemega töid. Lõpuks aga kogunes neid niipalju, et mõned jäeti maha. Tööde tase on suhteliselt ühtlane, ütles Pihl. Kõik kunstnikud on esindatud vähemalt ühe või kahe teosega.

Kuraatorit rõõmustas eelkõige see, et näitusest võtavad osa paljud professionaalsed kunstnikud ja kunstikooli õpetajad nagu näiteks Külliki Järvila, Boris Šestakov, Leelo Leesi. Vanim näitusel osaleja Neeme Mets on sündinud 1929. aastal ja noorim Ronald Baumann 1981. aastal.

Saaremaa kunstnike käsutuses on EKTA kolm korrust. Ülemise korruse väljapaneku korraldas Külliki Järvila, koondades sinna peamiselt inimese- ja linnatemaatikat puudutavad teoseid. Seal on eksponeeritud enamikus professionaalsete kunstnike taiesed. Teise korruse väljapaneku idee pärineb Lii Pihlilt. Kuna paljud teosed kajastavad Saaremaa loodust, siis siit ka teema: loodus ja rahvuslikkus. Seal võib näha ka Vello Kaaseni puidust ja villast lambaid. Kõige alumise korrusel on Tõnu Lingi üksteist fotot lõuendil.

Lii Pihli sõnul tekitasid juba näituse ülespanemisel elevust Erki Evestuse maalid. Samuti said suure tähelepanu osaliseks Avo Malmi ja Allan Maripuu ehted, kokku kaheksa tööd. Kõige põnevamad teosed Pihli enese meelest selles vallas olid Malmi topaasiga sõrmus, mille kivi sõrmuse peal liigub, ja Maripuu meeste käekett, mis oli nagu jalgrattaketi miniatuurväljaanne.

2008. aastal tähistab Saaremaa kunstiklubi oma 30. tegevusaastat.

Kuressaare kunstnikkond on küll tegutsemislusti täis, sõnas Lii Pihl, aga neil ei ole oma ruume, kus koos käia, kus tööd teha, töid raamida ja külalisi vastu võtta. Ühte otsa pidi on kunstiklubi Anne Tootmaa juures, aga päris omaks nad seda kohta nimetada ei saa. Kui linn annaks kunstiklubile oma ruumid, siis oleks see linna poolt väga ilus sünnipäevakink, märkis Pihl.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 64 korda, sh täna 1)