Ann Urmet. Doktor Ann Urmet

Ann Urmet. Doktor Ann Urmet

 

Kodus Ann, tööl doktor Urmet – nii hakkab see Ann Urmeti (23) jaoks kunagi olema. Pärast SÜG-i lõpetamist astus neiu Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Nüüdseks on Ann õppides-õppides-õppides jõudnud kuuendale kursusele.

Mis eriala arst sinust tulevikus saab?
Ma parem ei räägikski veel, mis eriala arst minust saab – loodetavasti lihtsalt väga hea. Mulle pakuvad huvi onkoloogia, günekoloogia, endokrinoloogia ja perearstiteadus. Lõpliku valiku teen kevadel/suvel, kui tulevad lõpetamine ja residentuurikoha valimine.

Arstitudengi stereotüüp on ikka see, et muud ei tee, kui ainult õpib ja õpib. Kui palju see paika peab?
See, et arstitudeng õpib, on tõsi. Mäletan anatoomia õppimist, kui olin esimesel kursusel – läks terve nädalavahetus ja muidugi nädala sees ka aega. Aga õppides õpib õppima, oma aega planeerima ja… eriti midagi tegemata küll ei ole jäänud. On hommikul pool neli koju jõutud, loetud veidike kontrolltöö materjale, siis kaheksast kooli mindud ja edukalt see kontrolltöö sooritatud.

Näiteks tundsin ma neljandal kursusel sisehaigusi õppides – see on üks mahukamaid aineid, 17 ainepunkti –, et on igav ja astusin Eesti Naisüliõpilaste Seltsi. Muidugi olen ma ka Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liige, küll mitte väga aktiivne.

Lihtsaim viis suurt infohulka meelde jätta on luua seoseid. Näiteks esimesel kursusel anatoomiat õppides seostasin tohutu hulga luude osade nimesid kõla järgi hoopis inimeste eesnimedega. Muidugi joonistan ka skeeme ja teen tabeleid.

Kliinilistes ainetes kajastavat aitavad tublisti meelde jätta juba nähtud patsiendid. Eksamil olles on mulle nii mõnigi kord meenunud patsient mingi konkreetse haigusega. Temast olen siis ka eksamit tehes lähtunud.

Arstiks peab ju õppima sadu aastaid (loe: jube kaua võrrelduna teiste erialadega) – kas oled ka kunagi mõelnud, et hoopis lihtsam olnuks õppida midagi muud?
Olen ikka mõelnud. Õpinguid alustades tundus kuus aastat vääääga pikk aeg, aga tegelikult kulub see väga kiiresti.

Esimeste aastate ained (pre-kliinilised ehk siis enne kliinilisi aineid läbitavad üldained) olid vist kõige raskemad: terve aasta õpid ja kevadel on suur eksam.

Koos arstiteadusega olen õppinud ka ennast keerulisemalt väljendama, kasutama palju selliseid sõnu, mida eesti keeles iga päev ei kasuta.
Keelega on nii, et eesti keeles pole paljudel meditsiiniharudel oma sõnu. Seega kasutatakse palju laene: midagi sellist, et võetakse inglise keelest sõna, lisatakse käändelõpp ja saadaksegi eesti meditsiinikeelne sõna. See muudab paljud arstiteadustudengite konspektid „salakeeleks“. Palju spetsiifilisi termineid on ka.

Kas sa oma praktikate käigus juba “pärispatsiente” oled näinud ja ravima pidanud?
Ikka olen! Praktikumid kliinilistes ainetes on enamasti sellised, et hommikul vara haiglasse, väikene teoreetiline osa ja siis haigeid vaatama, kuulama ja uurima.

Haige uurimine ongi vast kõige lõbusam, sest kui patsiendid teaks, kuidas tudengid selleks valmistuvad! Kõigepealt on teooria ja siis praktika: uurivad oma rühmakaaslasi, lähevad koju ja tuleb sõprade, sugulaste ja tuttavate kord… Verd oma sõpradelt ei võta, aga praktikumis harjutame rühmakaaslaste peal küll.

Kõhtu oleme üksteisel palpeerinud (katsunud – L. A), uurinud nina, kõrvu ja kurku. Kolmandal kursusel tehti mulle radioloogia praktikumi raames ultraheliuuringut ja nii edasi.

Praktikaid on arstiteaduskonnas kolm: põetuspraktika, sisehaigused ja kirurgia ning pikem praktika. Muidugi võib ka kokkuleppel mõne arstiga teha rohkem praktikat alal, mis sind huvitab.

Psühholoogiatudengite käest hakkavad sõbrad otsima abi hingeasjus. Kas sinu sõbrad on hakanud sinult küsima tervisenõu?
Seda juhtub pidevalt. Oleneb sõbrast – mõnele annangi. Aga tavaliselt soovitan inimesel minna oma perearsti juurde. Arstitudeng ei võrdu veel arstiga. Tudengina tead rohkem haruldasi ja vähemlevinud haigusi, mida reaalselt palju ette ei tule. Samas – mõnikord on ka üliõpilasel õigus…

Mis eksameid tuli teha, et arstiteaduskonda sisse saada? Kas katseid ka tehti?
Sissesaamine toimub pingerea alusel. Sel aastal oli vist 140 riigieelarvelist kohta ja punktide summa aastati erinev.

Riigieksamitest on vaja nelja, mida sai omal valikul teatud eksamite hulgast valida. Minu neli olid kirjand, bioloogia, keemia ja inglise keel.

Kui suur oli su kursus esimesel aastal ja kui suur on praegu?
Esimesel aastal oli meid vist 127. Nüüd, kuuendal kursusel on meid 109, aga seda koos paljude akadeemiliselt puhkuselt tulnutega.

Mis on ülikoolis olnud sinu lemmikained?
Mulle meeldis mikrobioloogia, seal sai mikroskoobiga palju uurida. Kirurgia meeldis oma suure otsekohesusega: on probleem, siis lõikame ära, ja kui teed seda hästi, siis patsient enam oma murega tagasi ei tule.

Sisehaiguste osast meeldisid kardioloogia ja pulmonoloogia: mõlemas sai palju kuulata (vastavalt siis südant ja kopse), mida mulle väga meeldib teha.
Günekoloogia: lihtsalt vapustav oli näha ultraheliuuringu abil pisikest tulevast ilmakodanikku, eriti kui ta hoiab käsi oma näo ees. Lastehaiguste õppimine olid tore, sest lapsed on täiskasvanutest väga erinevad. Nad on palju otsekohesemad ja kohati ka asjalikumad.

Kui aus olla, siis võiks ma vist kogu oma tunniplaani siia panna, sest meeldivaid aineid on olnud hulgi. Paljuski võib selle panna mu õppejõudude arvele, kes teevad aine huvitavaks. Mitte nii nagu mõnikord juhtub – kui jääb tunne, et arst on pandud vägisi õpetama. Siis ta teatab praktikumi alguses, et vihkab üliõpilasi, sest midagi nad ei oska, on nii rumalad ja julgevad veel ka rumalaid küsimusi esitada.

Kas Hippokratese vannet oskad juba peast?
Hippokratese vanne ehk siis arstivanne sõna-sõnalt veel peas ei ole, aga selle sisuga olen ma kursis küll.

Millest arstitudengid elavad, kui õppimine nõuab nii palju aega? Õhust ja armastusest?
Arstitudeng elab nagu tavaline üliõpilane. Esimestel kursustel saab kooli kõrvalt olla haiglas hooldaja ja kui farmakoloogia läbitud (ehk õpitud, mida kujutavad endast ravimid), saab töötada abiõena.

Arstitudeng on vapper ja elab kõik üle – nii öövalved kui ka
17-ainepunktise eksami! (Üks ainepunkt on võrdne 40 tunniga. – L. A)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 760 korda, sh täna 1)