KOIT-kava võib vallad tülli pöörata

KOIT-kava võib vallad tülli pöörata

 

Peatselt avanev kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste kava (KOIT-kava) võib vallad tülli ajada, sest riigi poolt maakonnale antavatest Euroopa fondidest tulevatest miljonitest sooviksid kõik ampsu saada, kuna kordategemist-ehitamist ootavaid objekte on kõigil ning loomulikult ütleb iga vallajuht, et nende vajadused on kõige olulisemad.

Eelmisel nädalal läks asi päris teravaks, kui Kaarma vallavanem Ülo Vevers nentis, et pole mõtet pelgalt nostalgiast kulutada raha selliste koolide ja lasteaedade renoveerimiseks, mis asuvad vallas, kus ei ole rohkem töökohti kui vallavalitsuse omad. “Võiks ju Saaremaal sõbralikult kokku leppida, et mõni piirkond lihtsalt ongi nostalgiline piirkond,” pakkus Vevers.

Orissaare vallavanemast Saaremaa omavalitsuste liidu esimees Raimu Aardam tõdes, et raha on asi, mis ikka tülli ajab. Kaarma vallajuhi arvamusavaldusega ta aga ei nõustunud. “Igal piirkonnal on oma elujõud, mina ei kannaks maakonnas ühtegi piirkonda maha,” lausus Aardam, kelle sõnul võiks küll tõsisemalt mõelda mõnede väiksemate omavalitsuste ühinemise peale, kuid KOIT-kava raha jagatakse ikkagi lähtudes arengukavadest ja maakonna arengustrateegiast. Seetõttu peaks maavalitsuse juurde loodav komisjon siiski tõsiselt suutma kaaluda, mis neist hoonetest (olgu siis koolid või lasteaiad või midagi muud) 5–7 aasta pärast saab.

Kui rääkida näiteks koolide rahastamisest, siis on Orissaare vallajuhi hinnangul niimoodi küll julm öelda, aga tegelikkuses idee jätta igasse omavalitsusse vähemalt põhikool, täna enam ei toimi. “Kui lapsi pole, ei suuda vald ka pooltühja kooli üleval pidada,” märkis Aardam.

Võrdlus veeprojektiga

Pihtla vallavanem Tõnu Hütt tõi Veversi väljaütlemisele paralleeli ühtsest veevärgi projektist. “Kui algul pidid kõik omavalitsused raha saama, siis nüüd räägitakse vähemalt 2000 elanikuga omavalitsustest,” sõnas Hütt, lisades, et veevärgi projekti mahuvad selliste kriteeriumide järgi vaid Kuressaare linn ja Kaarma vald.

Pihtla vallajuhi sõnul peaks keegi kõigepealt sõnastama, milline on elujõuline vald, aga kuni seda pole tehtud, esitavad omavalitsused rahastamiseks siiski oma prioriteetidest lähtuvaid projekte. “Meilt võiks ju ka küsida, miks me vaid 200 lugeja tarvis ehitasime uue raamatukogu,” tõi Hütt näite, küsides samas, kas need 200 inimest pidanuks siis raamatuid lugema peeruvalgel ja külmas toas.

Rahajaotus lähtudes reaalsest olukorrast

Hütt mainis ka, et seni kui maakonna haldusjaotus on just selline, nagu ta on, tuleb siiski lähtuda reaalsest olukorrast ning ei saa öelda, et üks või teine vald raha ei vaja. Pihtla vallavanem, kes on maakonda ühe omavalitsuse tekke pooldaja, ei tea täna, kas haldusreformi korral suudaks keegi öelda, kas näiteks Nässumale oleks mingi rahataotlus otstarbekas või mitte. “See kõik on diskuteerimise küsimus,” nentis ta.

Kui Orissaare vald soovib KOIT-kavast raha taotleda gümnaasiumi hoone renoveerimiseks, siis Pihtlal on plaan ehitada Kõljalga vanast lasteaiahoonest multifunktsionaalne maja, kuhu saaksid ruumid nii perearstikeskus, lasteaed, raamatukogu (need kolm asuvad praegu paneelmaja korterites) ning veel mõni vajalik teenindaja.

Torgu vallavolikogu esimees Mihkel Undrest usub, et Vevers päris nii ei mõelnud, kui välja kukkus, kuid lisas, et kindlasti on Kaarma vallajuhil selles suhtes õigus, et raha tuleb anda elujõulisse piirkonda.

Ise peab Undrest plaani küsida raha vanurite hooldekodu tarvis, kuna vanureid vallas jagub ning nende eest tuleb ka hoolt kanda. Torgu volikogu esimees on kindel, et väike vald suudab ka nõutud omaosalusega toime tulla. “Keegi ei ütle, et mõni äriühing ei võiks meid võiks selles osas toetada, samuti on võimalik laenu võtta,” loetles Undrest asjade käiku.

Jüri Mõisa omaaegne avaldus

Lümanda vallavanem ja Kärla volikogu esimees Toivo Vaik eriti Kaarma vallajuhi arvamust kommenteerida ei soovinud, märkides vaid, et see on ühe mehe arvamus. “Me mäletame ju kõik Jüri Mõisa seisukohta, nagu peaksid kõik Tallinna elama minema,” meenutas Vaik.

KOIT-kavast raha saamiseks tuleb kohalikel omavalitsustel esitada maavalitsusse taotlus 3. detsembriks. Minimaalne projektisumma on 5 miljonit krooni, millest peab 15 protsenti moodustama omaosalus.
Lähiajal paneb maavanem kokku komisjoni, kes hakkab rahataotlusi üle vaatama ning pingeritta seadma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)