Pangalaen või kolmas laps?

Pangalaen või kolmas laps?

 

Meie esivanematele oli oma kodu omamine väga oluline. Pereisa eesmärk oli teha kõik selleks, et osta välja rendimaa või renditalu. Oma maa ja oma talu tähendas kindlustunnet tulevaste põlvede jaoks. Ega siis asjata öelda: “Minu kodu on minu kindlus.”

Oma kodu rajamine pole kunagi kerge olnud, kuid tänastele noortele peredele, kes ei ole saanud eluaset erastamise või tagastamise teel, on see eriti raske. Enamikel juhtudel võetakse oma kodu soetamiseks pangast laenu ja selle tagastamiseks seotakse end aastakümneteks rahaliste kohustustega.

Noore pere puhul tähendab see aga seda, et millestki tuleb loobuda. Kokkulepe selles osas on peresisene ja tavaliselt hoitakse kokku riiete, huvialade, meelelahutuse ja reisimiste arvelt. Kindlasti aga ei peaks selleks kokkuleppeks olema loobumine veel sündimata lastest.

Majandusminister Juhan Parts on välja tulnud kodutoetuse seaduse eelnõuga, mis on leidnud ka kajastamist ajakirjanduses. Eelnõule on olnud nii toetavaid kui ka vastuargumente. Positiivne on kindlasti see, et on alanud diskussioon teema üle. Oodatud on kõik konstruktiivsed ettepanekud nii otse eelnõu algatajale kui ka siinkirjutajale.

Esitatud eelnõuga soovitakse avardada paljulapseliste perede võimalusi oma kodu soetamiseks või korrastamiseks, et seeläbi parandada elamistingimusi ning ühtlasi vähendada kolme- ja enamalapseliste perede vaesusriski elamistingimuste parandamisel.

Sihtgrupiks on võetud kolme- ja enamalapselised pered eeskätt põhjusel, et statistika kohaselt langeb pere elatustase järsult just kolmanda lapse sündides. Kui igapäevaste kuludega saavad kolmanda või enama lapse muretsenud pered enamasti hakkama, arvestades sealjuures ka kohaliku omavalitsuse ja riigi antavaid erinevaid toetusi, siis eluasemetingimuste parandamine võib paljude jaoks osutuda võimatuks.

Eelnõu seab ka eesmärgiks mõjutada positiivses suunas perede otsust laste saamisel. Vastutustundlikud vanemad, kes kaaluvad kolmanda või rohkemate laste sündi, peavad oluliseks lapsele kasvamiseks hea keskkonna võimaldamise suutlikkust.

Sisuliselt tähendab eelnõu seda, et tehakse ettepanek maksta kolmanda (või neljanda, viienda jne) lapse sündimisel kinni väike, ent oluline osa pere eluasemelaenu põhiosast – alates 1500 kroonist kuus kümne aasta jooksul.

Meil pole otsest nähtavat elamispinna puudust. Kuid kuna eluruumide tubade arv ei vasta pereliikmete arvule ning eluruumide regionaalne paiknemine ei vasta enam inimeste paiknemisele, elab suur osa peredest ruumikitsikuses. Elutube on keskmiselt elaniku kohta üks, ent see ei kehti suuremate perede puhul. Juba neljaliikmelistest peredest elab umbes 70 protsenti elamispinnal, kus tube on vähem kui pere liikmeid.

Kõige kitsamad elutingimused ongi väikeste lastega peredel. Lisaks on probleemiks see, et suur osa elamutest on halvas seisundis, seda eriti soojapidavuse poolest. See on kindlasti ka üheks põhjuseks, et kolme lapsega perede arv – 13 000 – on oluliselt väiksem kui ühe või kahe lapsega perede arv, keda on üle kümne korra enam ehk 190 000.

Riigi elamupoliitika saab aidata eluruumi soetada vaid mõnel kindlal sihtrühmal. Selleks on enam-vähem hakkama saavad pered, kes seisavad otsuse ees, kas muretseda kolmas laps. Elamistingimused võivad siin osutuda kaalukeeleks.

Majandusminister Juhan Parts on öelnud, et vaesusel on Eesti riigis kolmanda lapse nägu, sest statistika järgi langeb pere elatustase järsult just kolmanda lapse sündides. Võiks ju küsida, miks mitte suurendada hoopis lastetoetusi. Selgituseks tahan rõhutada, et tegemist ei ole sotsiaalhoolekandega ega toetusega selle klassikalises mõttes, vaid majandusliku meetmega, millega soovitakse aidata paljulapselistel peredel elamistingimusi parandada.

Eesmärk on tagada, et seda konkreetset raha kasutataks üksnes ja ainult laste eluasemetingimuste parandamiseks. Läbi panga eluasemelaenu on raha kasutamist ka kõige kergem jälgida. Sotsiaalhoolekande probleemide leevendamiseks on Eesti riigis teised võimalused.

Paljulapseliste perede eluasemelaenu osaliselt tasumist on edukalt kasutatud naaberriikides, näiteks Lätis on juba 2005. aastal välja töötatud laenutoetus eluaseme soetamiseks lastega peredele. Riik abistab seal laenu põhiosa tagasimaksmisel. Leedus on lastega peredel võimalus taotleda kuni 10 protsenti eluasemelaenu maksmist riigi abiga. Seega ei pea me jalgratast leiutama.

Väga tahaks loota, et kodutoetus annab peredele kindlustunnet ja julgust ning saab kaalukeeleks otsustamisel, kas kolmas laps või pangalaen. Ning juba kümne aasta pärast on meil hulgaliselt rohkem neid tublisid peresid, kus kasvab kolmas laps.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 96 korda, sh täna 1)