Vene-Saksa gaasijuhe ja sellega seonduv

Kuna maailma majandus on otseselt või kaudselt seotud üksikute riikide majandustegevusega, siis pole ka Eesti mingi erand. Seda enam puudutab Eestit ja tema huvisid Saksamaa ja Venemaa kavandatav gaasijuhtme rajamine Läänemerre.

See pole ainult kahe riigi vaheline majandusprojekt, sellega kaasnevad ka poliitilised, keskkonna-, julgeolekualased jm aspektid. Ka lähiajaloost on nii mõndagi meenutada, milleni võivad viia mõningad suurriikide vahelised kokkulepped. Kõige selle valguses peaksimegi käsitlema gaasijuhtme projekti ja kõike sellega seonduvat.

Kõigepealt vajab Venemaa Läänemeres uuringute teostamiseks Eesti ja Soome nõusolekut. Ei Soome ega Eesti ole oma nõusolekut andnud. Eestil aitas kindlasti nõusoleku mitteandmise kasuks otsust langetada aprillikuus toimunud pronkssõduriga seotud massirahutused ja varasemad ebameeldivad kogemused Venemaaga.

Oletame, et Venemaa saab uuringuteks loa. Kusagil ei ole garantiid, et venelased ei lähtu oma uuringute käigus sõjalistest ja riiklikest erihuvidest. See annaks neile hea võimaluse oma sõjatehnika kasutamiseks või kohalviibimiseks Läänemere selles piirkonnas. Sellega kaasneksid piiririkkumised ja poleks garanteeritud rahvusvahelise laevaliikluse turvaline  toimimine.

See pole aga ainuke probleem, kuna Läänemeri peidab endas nii varjatud kui ka varjamata ohte, mis on jäänud möödunud sõdadest (lõhkekehad, mürkkemikaalid, uputatud jäätmed, laevavrakid).

Samas ei ole keegi kindlustatud katastroofide vastu, mis võivad tekkida gaasijuhtme lekkimise või lõhkemise korral. Ja üldse, miks peaksid kannatama teised riigid selle all, et Venemaa on Valgevene ja Poolaga energiaküsimuste tõttu riius? Kui Venemaa läbisaamine Valgevene ja Poolaga oleks parem, ei oleks Läänemerre gaasijuhtme paigaldamise küsimus üldse päevakorral.

Arvatavasti ei oleks gaasijuhe meile ka majanduslikult kasulik, kuna Eesti ei saaks selle võrra gaasi odavamalt. Gaasijuhtme olemasolu korral on Vene väed kogu aeg Läänemerel, et tagada julgeolek ja gaasijuhtme ohutus.

Kuid Soome ja Eesti ei ole ainukesed, kellest gaasijuhtme saatus oleneb. Venelased väidavad, et ilma Rootsi teenindusjaamata jääks gaasijuhe ikkagi ära. Asja teeb imelikuks see, et teenindusjaam ja gaasijuhe on täiesti erinevad asjad ja pole omavahel kuidagi seotud. Rootsit Saksa–Vene gaasijuhe eriti ei mõjuta, kuna maagaasi saab Rootsi importida ka Norrast.

Kui vaadata kogu seda temaatikat lihtinimese pilguga, olles täiesti sõltumatu igasugustest majandus-, sõjandus- ja muudest huvidest, siis peaeesmärk peaks ikkagi olema ennekõike puhta looduse säilitamine. Mitte ainult meile, vaid ka järgnevatele põlvkondadele. Lihtne on rikkuda looduse tasakaalu, palju raskem seda tagasi pöörata. Väga paljusid olukordi ei saa hiljem enam muuta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 90 korda, sh täna 1)