Kuressaare muusikakoolis lokkab niiskus ja hallitus (13)

Kuressaare muusikakoolis lokkab niiskus ja hallitus

 

Alates 1979. aastast Kuressaares Komandandi tänava hoones tegutseval muusikakoolil ei ole niipea lootustki saada raha remondiks. Ligi 30 aastat ilma kapitaalremondita püsinud majas valitseb meeletu niiskus, mis mõjub halvasti pillidele ning õpilaste ja pedagoogide tervisele.

Kuigi koolil on viimasel ajal parandatud katust, ei ole remonditööd jõudnud maja siseruumideni, kus koridorides koorub seintelt värv ning viiulikaste katab ühtlane hallituskiht. Ruumides leviv kütte- ja kanalisatsioonitorudest tulenev niiskus ja radiaatoritest lähtuv soojus tekitavad koosmõjuna tunde, et pigem asutakse kusagil loomaaia troopikamajas.

Direktor Tarmo Berensi (parempoolsel fotol) sõnul ei ole maja ehitatud tänapäeva nõuetele vastavalt ning niiskuse toimel seintelt kooruva värviga majas ei juleta Berensi kinnitusel ühtegi süsteemi eriti kõpitsema ka hakata, kuna on hirm, et siis laguneb kõik laiali.

Hallitavad pillid

Muusikakooli direktor tõdeb, et taolised töötingimused ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Näidates hallitusega kaetud viiulikasti ütleb Berens, et niiskus, mis majas on, mõjub laastavalt ka teistele pillidele. “Niiskusega ju materjalid paisuvad,” räägib Berens. Kõige hullemas olukorras on viiulid, mis kastis hakkavad ka ise hallitama. Kooli viiuli-eriala õpetaja Laine Sepa sõnul on olukord parem, kui pille hoitakse kastist väljas, kuid samas lisab ta, et viiuli paremaks säilimiseks soovitatakse pilli siiski kastis hoida. Muusikakooli majas see aga võimalik ei ole.

“Niiskus on meil kappides juba iidamast-aadamast,” kinnitab Sepp, kelle sõnul maksab keskmine viiul 3000–4000 krooni, kuid majas on kasutusel ka mitmeid palju kallemaid pille. Berensi ütleb, et ta oska küll paugult kohe peast öelda, kui palju kõik kooli pillid kokku maksavad, kuid suurusjärk jääb kusagile sadade tuhandete kroonide kanti. Ainuüksi klaver maksab juba pea viie nulliga lõppeva summa.

Ajab köhima

Lisaks niiskusest ja remontimata majast tulenevale kahjule töövahenditele mõjub taoline olukord ka pedagoogide ja õpilaste tervisele, kes peavad päevast päeva hallitusega kokku puutuvate pillidega töötama. “Kui ma lastele tunde annan, mängin palju ja laulan, siis ajab see mind meeletult köhima,” räägib viiuliõpetaja Sepp. Samasuguse nähtusega kokkupuutumist tõdeb samuti viiulitunde andev direktor Berens.

Kuressaare linnaarsti Juri Žabellevitši sõnul ei ole tema taolisest probleemist kuulnud, kuid ta kinnitab, et asub asjaga tegelema. Linnaarst, kelle ülesanne on teostada ka huvikoolides tervisekaitsealast järelevalvet, tõdeb, et kui koolis valitseb tõesti selline olukord, siis on eelkõige löögi all pedagoogid, kes peavad koolis olema päevast päeva. Õpilased veedavad huvikooli hoones vähem aega.

Linnavalitsus on teadlik

Berensi sõnul ei ole selline olukord tegelikult mingi saladus, kuna sarnastes oludes on tööd tehtud juba aastaid. “Loomulikult saan ma ka sellest aru, et linn remondib praegu lasteaedasid ja et see pole ka normaalne olukord, kui lapsed päevad otsa külmetavad,” räägib Berens.

Samas peab direktor aga mõrult nentima, et taoline olukord nagu valitseb muusikakooli majas, ei vasta mitte mingitele tänapäeva normidele. Sellise olukorra jätkudes võivad lapsed ja lapsevanemad hakata tegema valikuid, kas on ikka mõttekas panna laps säärasesse kooli, kus puuduvad normaalsed olmetingimused. “Kui vanasti öeldi, et hea kunstnik peabki külmetama, siis tänapäeval see enam paika ei pea,” muigab Berens. Mingit infot selle kohta, millal peaks remondijärg jõudma muusikakooli, tal ei ole.

Kuressaare linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe kinnitab, et linnavalitsus on olukorrast teadlik, kuid praegu ei paista Kuressaare muusikakooli remondiraha kusagilt. “Ei tea, millal ükskord. Praegu on eelisjärjekorras lasteaedade remont,” oli Salumäe sõnum.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 93 korda, sh täna 1)