Lahkus Juhan Peegel (19. mai 1919 – 6. november 2007) (2)

Lahkus Juhan Peegel (19. mai 1919 – 6. november 2007)

 

Teispoolsusse on lahkunud suur saarlane, üks sajast möödunud sajandi Eesti suurkujuks valituist. Eile suri Tartus 88 aasta vanuselt Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, paljude ajakirjanike õpetaja Juhan Peegel.

Pöide vallas Türnal 19. mail 1919 sündinud Juhan Peegel suutis oma pika elu jooksul ära teha mitme mehe töö. Ta jääb ajalukku ajakirjandusõpetusele alusepanijana Tartu ülikoolis ning Eesti esimese ajakirjandusdoktorina, aga ka eesti murrete ning eesti keele ja ajakirjanduse ajaloo uurijana.

Kuid Juhan Peegel polnud üksnes teadusemees ja ajakirjandustudengite koolitaja. Ta oli ka kirjanik, kes oma teostega pani lugeja nii naerma kui nutma, aga ka sügavalt eluväärtuste üle järele mõtlema. Traagiliseks üldistuseks sõdade mõttetusest sai Teise maailmasõja veterani Juhan Peegli fragmentaarium “Ma langesin esimesel sõjasuvel” (1979).

Tema Heinrich Dawid Rosenstrauchi nime all avaldatud kirjanduslikud paroodiad “Kolm tahedat lugemist” (1973) aga on pisarateni naerutanud nii lugejaid, multifilmi sõpru kui teatripublikut – Verise Johni ehk Sarapiku Juhani lugu etendas Kuressaare Linnateater alles mullu suvel Maasi linnuse varemetes.

Juhan Peegli peamine elutöö on siiski oma koolkonna rajamine Eesti ajakirjanduses. Ajakirjanduspisik nakatas Juhan Peegli juba suure sõja eel, kui ta pärast Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpetamist 1938. aastal tollal saare ainsas kohalikus lehes aasta reporteritööd tegi. Lõpetanud pärast sõda ajakirjanikutöö kõrvalt Tartu ülikooli, sai temast Eesti ajakirjanike kõrgkoolituse rajaja.

Juhan Peegel pidas ajakirjandust kultuurinähtuseks. Õpetades eesti ajakirjanduse ajalugu, rõhutas ta ikka ajakirjanduse harivat ja kasvatavat rolli, pidas tähtsaks selle inimesekesksust.

Tõsi, praegune kommertsajakirjandus pole päris see, mida Juhan Peegel õpetas ja õigeks pidas. Kevadel, oma viimasel sünnipäeval õnnitlejatelt lilli ja kingitusi vastu võttes uuris ta veidi nukralt, kas see, mida ta õpetas, oli ikka õige, kas sellest oli kasu. Oli, kinnitavad Juhan Peegli õpilased. Temalt õpitu on tähtis ka praegu. Tema koolitatud ajakirjanikud annavad Peeglilt omandatut edasi oma noorematele kolleegidele ja nii ei kao õpetaja vaimsus meie ajakirjandusest päriselt ka pärast tema surma.

Kaugeltki mitte iga tunnustatud teadlane ei ole samas inimesena nii lihtne ja lähedane. Juhan Peegel oli. Igaüks, kellel on olnud temaga kokkupuudet, jääb meenutama mõnda tema justkui muuseas pillatud muhedat ütlust, tema ääretut tagasihoidlikkust ning piiritut mõistvust ja heatahtlikkust.

Ühe väärt ja väärika saarlase maine teekond on lõppenud. Oleme õnnelikud selle üle, et saime olla tema teekaaslased.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 185 korda, sh täna 1)